haben(omama) 1PV ja pass verlasren Abitegusõn.. tegusõnast 3PV OLEVIKUS Plus- Ma olin oma Abitegusõnast haben Quamper- Ich hatte meinen passi kaotanud (omama) 2PV ja Perfekt Pass verloren Abitegusõn. tegusõnast 3PV LIHTMIN. Future Ich werde meinen Ma kaotan oma Abitegusõna Pass verlieren passi werden ! + tegusõnast 3PV Passiv Der Pass wird (von Tegija ALATI 1 kohal ! Präsens mir) verloren Abitegus..-werden 1pv + ALATI tegusõn. 3PV
- mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin. oleme keerutanud on keerutanud ennemin. olime keerutanud oli keerutanud TINGIV KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik oskaksime osataks täisminevik oleks osanud oleks osatud KAUDNE KÕNEVIIS:
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I lugevat lugevat olevat lugenud olevat lugenud II lugevat lugevat olevat lugenud olevat lugenud III lugevat lugevat olevat lugenud olevat lugenud umbis loetavat olevat loetud aeg/kõneviis olevik lihtmin ennemin täismin kindel (is tm) käid käisid olid käinud on käinud kindel (ui tm) käiakse käidi oli käidud on käidud mida tehakse? mida tehti? tingiv (is tm) käiksid xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx oleks käinud tingiv (ui tm) käidaks xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx oleks käidud mida tehtaks?
30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele
järjestust(esiteks,teiseks) 3.Lennuk väljub 15.45 kohaliku aja järgi. 4.Kümnendmurd erald. komaga(23 400 563,5) 5.Ei lisata -nda,kui seda ei nõua selgus. Eriti külm talv oli 1943.aastal. (Eriti külm talv oli 1943-ndal.) 12.Tegusõnade veaohtlikud vormid ja tüübid, tegusõnavormide moodustamine 1.TEGUMOOD - (2) umbisikuline, isikuline 2.KÕNEVIIS - (4) kindel-tunnuseta, tingiv-ks, käskiv-gu,ge,ku,ke, kaudne-vat 3.AEG - (2) olevik, minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud 4.ARV (2) ainsus, mitmus 5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad 6.KÕNE eitav-ära, ei, jaatav-tunnuseta *Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik. (nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav) 13.Fraasid ja lauseliikmed *Fraas on sõnaühend,mis täidab lauses mingit kindlat rolli(nt alus,sihitis,määrus,täiend v
2) da õppida 3) oleviku a 1.p õpin 4) tud õpitud Peavormid: 1) ma NT: sööma 2) da süüa 3) oleviku a 1.p söön 4) tud söödud 5) lihtmin sõin 6) nud söönud 7) kse süüakse Harjutus: pöörata põhivormides: näuguma, näuguda, näun, näutud, näugusin, näugunud, näutakse Pelgama, Peljata, pelgan, pelgasin peljanud peljatud peljatakse Naasma, Naasta, naasen, naasin, naasnud, naastud naastakse Vaagima, Vaagida, vaen vaagisin vaaginud vaetud vaetakse
annaabi.ee 
