toimuvast. Ajal, mil olin praktikal, oli mind juhendaval prokuröril valvenädal. Seega sain võimaluse käia jälgimas ka seda, kuidas toimuvad kiirmenetlused. Samuti sain koos prokuröridega käia nö isikutes prokuröride väljend selle kohta, kui nad kohtuvad kahtlustatavaga või süüdistatavaga, kes on üldjuhul nende poolt prokuratuuri kutsutud või toodud sinna sundtoomise korras, et nendega rääkida ja seletada neile erinevaid kriminaalmenetluse variante, tavaliselt küll lihtmenetlust, ning võtta temalt selle kohaldamisega nõusoleku kohta allkiri. Eelneva raames külastasin ka Tallinna Vanglat. 6 Kokkuvõte: Põhja Ringkonnaprokuratuuris läbiviidud praktika raames koostasin erinevaid karistusõigusliku sisuga dokumente nagu süüdistusaktid ja mitmesugused määrused. Oma töös lähtusin eelkõige karistusseadustikust ning kriminaalmenetluse seadustikust, aga
legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Menetlusnormid on kompetentsinormidest kergemini tõlgendatavad tegevusjuhisteks ehk käitumisnormideks. Menetlusnormide hulka kuuluvad ka reageerimisviisi normid ehk need protsessuaalsed normid, millele tuginedes juhitakse kohtuprotsessi käiku. Samasse rühma kuuluvad ka dokumentide vormi, tõendeid ja hagimenetlust puudutavad normid. HMS 14
Stiimul ehk mant: kohus vähendab sunniraha nõuet. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kriminaalmenetluse mõisted Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetlusteks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele. Eristatakse nelja lihtmenetlust: lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus. Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt: Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu kantselei jagab arvutiprogrammi abil kohtusse saabunud asjad kohtunikele. → Seejärel määrab kohus eelistungi aja → Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. → Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta.
Kolleegiumi hinnangul ei saa menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas normi põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral oleks kohus pidanud tegema teistsuguse, st teistsuguse resolutiivosaga otsuse. Käskmenetlus on üheks lihtmenetluse liigiks. KrMS 9. peatükis sätestatud lihtmenetlused võimaldavad prokuratuuril ja kohtul lahendada asju kiiremini ja ökonoomsemalt kui asjade menetlemisel üldises korras. Kuigi käskmenetluse normide puudumisel rakendataks muud lihtmenetlust või menetletaks asja üldkorras, on tegemist tegelikult isiku suhtes kohaldatud normidega - käskmenetluse normide alusel saadetakse süüdistusakt kohtusse ja isik mõistetakse süüdi (KrMS § 252 lõige 2, § 254 lõiked 1-4). Kui asuda seisukohale, et määrav on resolutiivosa erisus, ei oleks konkreetse normikontrolli raames võimalik paljude menetlusreeglite põhiseaduspärasust kontrollida - nende
annaabi.ee 
