ise ei tea maailmaasjadest mitte midagi, siis hakkab levima ajumahuga mitte hiilgavate inimeste seas väärarusaamad asjadest ja nende õigsusest. Hakataksegi tegema nii, nagu üks väärastunud mõttemaailmaga tegelane televisioonis ütles. Seda siis peetaksegi normaalseks ning ollakse harjunud, et kui tuleb rääkima keegi, kelle silmaring on üüratult lai ja jutt arukas, siis ei saada arugi millest ta räägib, kuna lihtsam on ju mõista lihtlabaseid inimesi. Üks kõige jubedam asi selles massikommunikatsioonis on see, et tihtipeale tehakse kurjategijatest kangelased. Jääki mulje, et nii on normaalne ja nii peabki tegema, nagu antud kurjategija tegi. Talle antakse isegi eetriaega, et tehtust rääkida saaks, kuigi õigem oleks sellised kohe trellide taha panna. Samamoodi on ka sooritatud enesetappudega. Meedias kajastub asi umbes nii, et justkui jagatakse soovitusi järgmisele eluga hädasolijale, kuidas endalt elu võtta.
tänapäevase ja ulmelise ühiskonna vahel, täpselt nagu George Orwelli poolt kirjutatud raamatus Loomade farm, kus käsitletavad probleemid on nii elulised ja inimlikud. Selgelt joonistuvad välja erinevates sotsiaalsetes oludes elavate inimeste iseloomujooned, eriti auahnus ja omakasupüüdlikus, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Film loetakse heaks, kui see on suutnud tekitada vaatajas kas positiivse või negatiivse emotsiooni. Nii palju on lihtlabaseid filme, mille vaatamine on küll tore meelelahutus, kuid mis vaatajates hilisemaid mõtteid ei tekita. Peale selle filmi vaatamist tabasin end aga mitmeid kordi filmis nähtu üle mõtisklemas. Kuidas mina oleks sellises ühiskonnas toime tulnud? Kas ja kuidas oleksin mina oma teenitud aja- ja eluressursi kulutanud? Kas oleksin märganud ka endast nõrgemaid? Nendele küsimustele vastuseid otsides tundsin, kui suur ja oluline väärtus on minu teenitud rahal ja vabal ajal
küsimuste abil, paljastamata enda seisukohta käsitletava teema suhtes. Anda sünnitusabi, mitte ise sünnitada (nagu ta ema amet- ämmaemand). Selle jaoks olid mõningad võtted: 1) Iroonia- püüdis leida vastaspartneri jutus vasturääkivusi ja ebakindlust, kuid varjas seda püüdlust mängides rumalat inimest. Nt: kohtab inimest, kes peab end mingil alal teadjaks ja targaks > S mängib rumalat ja küsib lihtlabaseid küsimusi > isik hakkab teda õpetama > S asub järjest kavalamaid küsimusi küsima ja teda oma jutuga nurka ajama > isik on sunnitud tunnistama oma teadmatust. S leiab et kõigepealt tuleb inimene vabastada veendumusest, et ta teab palju, sest kõrge enesehinnangu tõttu ei ole võimalik loominguliselt vestelda. (laps on ju kõige loomingulisem, sest ta ei tea midagi ja vaat milliseid küsimusi ta suudab küsida isegi targemad pead jäävad hätta. Põdra mitte S arvamus
tegevuskoht. Põhjendus on lugejale väga hästi silme ette toodud. Tegevus toimub Peterburi vaeste linnaosas. Sellesse kohta kuulusid enesetapud, kerjavad lapsed, haigused, prostituudid ja pidevad rahaprobleemid. Linna tänavatel oli rahvatung, igal pool lubi, tellingud, telliskivid, tolm see kõik masendas Raskolnikovi. Raskolnikov tundis vastikust koha vastu kus ta elas, ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja
Vene kosmonautide üks meeskond oli nutmapuhkemise äärel, kui nad pidid tapma linnud, kes ei suutnud harjuda eluga kaaluta olekus. Vene psühholoogid nimetavad seda suurt muret loomade ja lindude pärast isolatsioonis "paljastatud närviks". Loomad ja taimed aitavad liialdatud armastuse objektiks, sest nad meenutavad seda elu, mille katseisikud on maha jätnud. Kõik katseisikud räägivad pärast isolatsiooniperioodi, et nad igatsesid Marsi simulaatoris elu lihtlabaseid detaile. Tuule puhumist, temperatuurimuutusi, elu hääli, linde- kõike seda, mida inimene ei oska veel kopeerida. Paralleelselt Siberi katsetustega tehti isolatsioonikatseid ka Moskvas. Kõige tähtsam neist sai alguse 5. Märtsil 1967, kui kolm meest suleti 12 ruutmeetrisesse teraskonteinerisse, mis pidi matkima kosmosekapslit, mis oli planeeritus 1971 aasta väljelennuks. Katse polnud juhi German Manovtsevi ja tema kaaslaste jaoks kindlasti meeldiv
Raphael räägib More'ile utooplastest ja kuidas neist tuleks eeskuju võtta. Utoopias käitutakse varastega nii: vargad viivad varastatud eseme tagasi inimesele endale, mitte kuningale. Vargus pole karistus, milletõttu peaks surema. Karistust peetakse õiglusevastaseks. Kui vargale ja mõrvarile määrata ühtviisi surmanuhtlus, motiveerib see pigem tapma ja siis pääsema, sest ainus tunnistaja, tema ohver, on ju tapetud, ja võibki puhtalt pääseda. Vargad teevad karistuseks hoopis lihtlabaseid töid. Kui ollakse usinad, ei juhtu midagi, aga kui ollakse laisad või logelejad, siis sunnitakse piitsahoopidega tööle. Töö eest saavad nad ka palka. Sunnitööliste palkamine on odavam kui vabade, karistamata meeste palkamine. Kui sunnitööline üritab põgeneda, saab ta surma, vaba mees saab sunnitööliseks. Kui keegi sellistele salategudele vihjata oskab, saab ta kiita, sunnitööline saab vabaks. Prantsuse kuningas võib kasutada lõputult raha, et armeed ja ennast ülal pidada
annaabi.ee 
