Võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, võib võrduda ka nulliga. Polaarinertsimoment- kirjeldab pinnaelementide laotust ristlõike varda telje suhte. Samuti on ta pinnakarakteristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotuvust pooluste suhtes. Arvutatav integraaliga Ip=r2dA üle piirkonna A. R on pinnaelemendi dA polaarraadius. Alati positiivne ja ühik on cm4. Polaarinertsmomendi seos telginertsmomendiga- Ip=Ix+Iy , sest r2=x2+y2 Lihtkujundite inertsimomendid-1) ristkülik Ix=bh3/12, Iy=bh3/3, kus b on laius ja h kõrgus; 2)kolmnurk Ix=bh3/36 , Iy=(h(b/2)3)/6 , Ixy=±(b2h2)/72 ; 3)ring Ip=d4/32, ringil Ix=Iy ning kuna Ip=Ix+Iy=2Ix=2Iy, siis Ix=Iy=Ip/2= d4/64. Liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtes- võrdub osakujundite inertsimomentide summaga sama telje suhtes. Pöördenurk- nurk lähtetelje positiivsest suunast vastava pööratud telje positiivse suunani. Tan = -(D0- I*)/Ixy
· negatiivne osakujund = mittemateriaalne osakujund ehk kujundist välja lõigatud osa (pindala ja pinnamomentide väärtused on "-" märgiga). Igat liitkujundit saab tavaliselt kirjeldada mitmel viisil koosnevana erinevatest positiivsetest ja/või negatiivsetest osakujunditest 5.4. Inertsimomendid 5.4.1. Mõnede lihtkujundite inertsimomendid Lihtkujundite pindintegraalid on hõlpsasti avaldatavad (Joon. 5.8) ning inertsimomentide, pindalade ja pinnakeskme koordinaatide valemid on toodud käsiraamatutes. Lihtkujunditena käsitletakse ka nn. profiilmaterjalide ristlõikeid, milledest levinumad on erineva geomeetriaga nurk-, karp- ja I-profiilid, nelikant-torud, aga ka keerukama ristlõikekujuga alumiiniumist materjalid. Nende materjalide ristlõikepindade omadused
· negatiivne osakujund = mittemateriaalne osakujund ehk kujundist välja lõigatud osa (pindala ja pinnamomentide väärtused on "-" märgiga). Igat liitkujundit saab tavaliselt kirjeldada mitmel viisil koosnevana erinevatest positiivsetest ja/või negatiivsetest osakujunditest 5.4. Inertsimomendid 5.4.1. Mõnede lihtkujundite inertsimomendid Lihtkujundite pindintegraalid on hõlpsasti avaldatavad (Joon. 5.8) ning inertsimomentide, pindalade ja pinnakeskme koordinaatide valemid on toodud käsiraamatutes. Lihtkujunditena käsitletakse ka nn. profiilmaterjalide ristlõikeid, milledest levinumad on erineva geomeetriaga nurk-, karp- ja I-profiilid, nelikant-torud, aga ka keerukama ristlõikekujuga alumiiniumist materjalid. Nende materjalide ristlõikepindade omadused
moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana. 20. Pinna inertsimomendid. Kujundi inertsimomendiks x telje suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat summat mille liikmeteks on pinnaelementide pindala ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga Põikpinna polaarinertsimomendiks
Neist valemitest järeldub, et kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Järelikult staatiline moment sümmeetriatelje suhtes võrdub alati nulliga. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga y Analoogiliselt I y x dA . 2 2 Ix dA . A A Põikpinna polaarinertsimomendiks nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on
annaabi.ee 
