Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi
· Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) · Divident- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks · Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital · FIE- füüsiline isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid talle püsivaks tegevuseks · Kahekordne kirjendamine- on raamatupidamises kasutatav meetod, mille puhul iga majandusehingu kirjapanemisel kantakse see läbi vähemalt kahe konto · Lihtkirjend- kontode arv 2, mõlemal sama summa · Liitkirjend- kontode arv 3 või enam
bilanssi ja välja tuua majandustulemusi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme. Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus
Hiliskeskaja leiutis on ka kahekordne raamatupidamine deebet ja kreedit. Selle eelkäijaks oli arveraamat. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Hiliskeskaja kaubandus 13. sajand ja 14. sajand esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Paljudes Euroopa linnades moodustas kaupmeeste ladvik, kes oli enda kätte koondanud tohutud rikkused, linna valitseva kihi ehk patritsiaadi, kellel oli linna käekäigule otsustav mõju. Kuigi moodustasid arvuliselt tähtsusetu osa linnaelanikkonnast, oli nende käes kogu võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat,
annaabi.ee 
