eraldi. See tähistatakse kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kinnistustoimik koosneb registriosa ärakirjast ja kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest originaaldokumendid või nende kinnitatud ärakirjad). Kinnistustoimikusse koondatud dokumendid on algdokumentideks kinnistuspäeviku ja registri sissekannetele. Kinnistustoimikus leiduvad dokumendiliigid on1: dokumendiliigid / sarjad kirjeldus / seletus 1. kinnistamisavaldused 1) notariaalsed või lihtkirjalikud; 2) ühel või kahel lehel; 3) originaalid (v.a kui kinnistamisavaldus käib mitme registriosa kohta, siis on originaal ühes toimikus ning teistes viide, kus on originaal ja ärakiri); 4) võivad olla köidetud; 5) võivad olla pitseeritud; 6) A4 suuruses. 2. lepingud 1) võlaõiguslikud kokkulepped ja asjaõiguslepingud (müügilepingud, kinkelepingud, asjaõiguslepingud jne); 2) lihtkirjalikud ja notariaalsed; 3) võivad olla köidetud, pitseeritud;
Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis. Lepingu olemuslikuks tunnuseks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitatavate õiguste ja kohustuste iseloom. Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende
Lepingu pooled; lepingu objekt; lepingu hind; lepingu täitmise tähtaeg. 30. Mis on notari ülesanne kirjaliku lepingu sõlmimisel? Notar eriline sõltumatu ametnik, kelle ülesandeks on tagada lepingute/tehingute ja muude õigusdokumentide seaduslikkus ja õigsus. 31. Millised lepingud peavad olema notariaalsed? Tehingud kinnisasjadega, firmade asutamine, pärimine, korteri ost-müük peavad olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36
lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3. kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis 88. Lepingute liigid Lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping,
tähtajatute kestvuslepingute puhul tegemist on erakorralise ülesütlemisega ja see vajab ülesütlemispõhjust. Selleks võib olla: o kohustuse rikkumine ja o muutused lepingulises või selle aluseks olevas suhtes. Ülesütlemine ei mõjuta seni lepingu alusel toimunut ja üldjuhul ei toimu ka tagasitäitmist. 11.2. LEPINGUD Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminud subjektide arvult (ühepoolsed, mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 11.2.1. VÕÕRANDAMISLEPINGUD Võõrandamiselpingud on sellised lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik
annaabi.ee 
