etteaimatav. 22. Millised uued jooned ilmuvad teatriesteetikasse 1990.-2000. aastail? Kirjeldage lähemalt kahte neist. Neil aastatel luuakse teatrisse päris palju uut. Näiteks Merle Karusoo loob oma sotsioloogilise teatri, mille etendused on pigem projektid kui lavastused. Tuleb ka selline mõiste nagu mäluteater ehk siis Karusoo lavastused, mis on loodud kogutud ja valitud eluloodest, nii lihtinimestelt kui ka näitlejatelt. Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik
Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad aristokraatide grupid
Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad aristokraatide grupid
süütunnet ja südametunnistust. Kuidas see ajalooliselt välja kujunes, seda uurib Nietzsche sõna "võlg" etümoloogia põhjal. Sõna "võlg" on algsest puhtalt majanduslikust suhtest aja jooksul omandanud süü ja südametunnistuse tähenduse. Pika peale tekkis ühtedel inimestel õigus teistelt inimestelt nõuda karistust või kannatust, kui viimased ei olnud oma võla tagasi maksnud. Preestrid hakkasid lihtinimestelt nõudma `südametunnistuse vaeva', patukahetsust ja karistust. Nietzsche leiab, et tegelikult sellise arengu taga oli preestrite võimutahe. Halb seejuures on aga asjaolu, et preestrid panid inimesed kannatama nende endi pärast, see omakorda tõi kaasa asketismi. Asketism on Nietzsche jaoks selgelt halb nähtus, sest tegemist on inimese enesesalgamise, passiivsuse ja teovõimetusega. Preestrid õpetasid, et niimoodi saab süümepiinu leevendada, kuid
annaabi.ee 
