T = 2 , kus lt = g ml I0 T = 2 mgl I0 - keha inertsmoment 26 27 28 infraheli ultraheli lihtheli e. toon liitheli müra 29 30 7. HÜDROMEHAANIKA. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 1Pa = 1 N/m2 1atm = 1,01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali sea- dus ).
1. Sagedus täisvõngete arv mingis ajaühikus, tähis f, valem: f=n(arv)/t(aeg), ühikuks (Hz). 2. Periood ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? · Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. · Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? · Põhisagedus=põhitoon: kõige madalama sagedusega võnkumine. · Ülemtoonid ehk harmoonikud: põhisageduse täisarvulised kordsed: 100 Hz põhisageduse esimeseks kaheks kordseks võiksid olla: 200 Hz, 300 Hz. · Formandid ehk resonandid(F1, F2, F3) - kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri
· Kui sauna välisuks talvel avada, tuleb sealt sisse külma udu kuigi väljas mingit udu pole. Miks? · Miks leiliviskamise järel hakkame rohkem higistama? 9. Muusika 9.1. Heli · Heliks nimetatakse mehaanilisi laineid sageduste vahemikus 16 Hz kuni 20 kHz. Seda sageduste vahemikku inimene kuuleb. Heli on kuuldav hääl. KATSE. Suurema sagedusega helid on ultrahelid, väiksema sagedusega - infrahelid. · Helisid jaotatakse järgmiselt : lihtheli ehk toon - üks kindel sagedus; liitheli ehk kõla - mitu kindla sagedusega tooni; müra - lõpmata palju erineva sagedusega tooni. Katse. Kuuldelaävi ja valulävi: I0 = 10-12 W/m2; Iv = 10 W/m2 (). Heli valjus on seda suurem, mida suurem on võnkeamplituud: kuuldeläve korral on see (molekuli nihe) ca 10-11 m ja valuläve korral 0,01 mm. Aga kõlari membraan võngub ju mitme millimeetri ulatuses! See on silmagagi näha. Seda põhjustab madal sagedus, mida muidu poleks kuulda.
kus L p - helirõhu tase detsibellides; p - heliallika poolt tekitatava rõhu ruutkeskmine väärtus; p r - võrdlusrõhu ruutkeskmine väärtus (0,0002 mikrobaari) Puhaste üksikvõnkumiste kuju on sinusoidaalne. Tegelikkuses esinevad erineva sagedusega võnkumised reeglina koos, tekitades sageduste liitumise. Liitunud sageduse komponente nimetatakse põhi- ja ülemtoonideks. Inimese kuulmissüsteem on suuteline lihthelides korraga eristama kuni seitset lihtheli. Nagu öeldud, kujundavad liitheli põhi- ja ülemtoonid kuuldava heli tämbri ehk värvingu. Kui omavahel liituvad mittesinusoidaalsed võnkumised, on tulemuseks mittesinusoidaalsed liitunud helilained, mida subjektiivselt tajutakse mürana. Kuulmise kohateooria Hermann von Helmholz (1821 - 1894) ja Georg von Bekesy (1899 - 1972): Kõrged sagedused tuvastatakse basilaarmembraani karvarakkude poolt ovaalakna juures, madalad teo tipu lähedal
annaabi.ee 
