küülikutel pikakarvaline (angoora) KANAD Sulestiku värvus * Must hall valge 1:2:1 Jalgade pikkus *** Lühikesed - normaalsed 2:1 Harja kuju Rooshari - lihthari 3:1 Sulestiku tüüp ** Kähar säbar sile 1:2:1 Naha värvus Valge - kollane 3:1 HOBUSED Karvkatte värvus Must - raudjas 3:1 Pigmendi jaotumine Kirju - ühtlane 3:1
kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut maaravad nn pohigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevadavad voi norgendavad pohigeenide moju. Komplementaarsus Komplementaarsed ehk uksteist taiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotuup A-B-) pohjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Naitena voib tuua harjavormide paritavuse kanadel. Erinevatel kanatougudel esinevad jargmised harjavormid: 1) lihthari (lehthari) 2) rooshari 3) herneshari 4) pahkelhari. W. Bateson ja R. Prunnet avastasid, et pahkelharjaga lindude omavahelisel ristamisel saadakse monikord hernes-ja roosharjaga jarglasi. Nad tegid kindlaks, et pahkelhari moodustub roosharja ja hernesharja maaravate geenide koostoime tulemusena (R roosharja markiv geen; P hernesharja geen). Rooshari Herneshari Pahkelhari R roosharja maarav geen P hernesharja geen RRpp rooshari rrPP herneshari RrPp pahkelhari
kanad). Kuulub kanaliste seltsi hoopis sportlikel eesmärkidel: faasanlaste sugukonda, mis on kukevõitluse pärast. Alles tolle seltsi seitsmest hiljem hakkasid inimesed kanu sugukonnast liigirikkaim 182 munasaagi põhjal valima. liiki. Teistes sugukondades on vaid 144 liiki. Liha ja liha- munakanad Kuked 3,8-4,2 kg, kanad 2,8- 3,5 kg, munatoodang 150-200 muna, muna keskmine mass 60-62 g, munakoor pruun. Sulestik valge, nahk, nokk ja jalad kollased, kõrvalapid punased, lihthari. Tõud Liha-munakanatõugudest olulisemad on roodailend, njuuhämpsir, sasseks, australorp ja uaiendot. Lihakanatõugudest üldtuntumad on: kornisi, plimutroki, kotsini, braama, langsani ja faverolli kanatõud. Lihakanade pidamine Kanade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega kana kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole kanale kahjulik. Kanade
munakanatõugudega ning võitlus- ja dekoratiivkanatõugudega. 1870. a. toodi leghornid USA-st Inglismaale, kus lisati dorkingi kanatõu verd. Aretati musta, pruuni, kollase, põldpüüvärvusega ja valge sulestikuga leghornid, kelledest laiemalt levisid kaks viimast. Põldpüü värvi sulestikuga leghorni tibud on autosekssed. Valge leghorni tõu tunnusteks on täiesti valge sulestik, lihthari, valged keskmise suurusega kõrvalapid, kollased jalad. Praegu tuntakse väga palju valge leghorni teisendeid (genotüübilt erinevaid populatsioone). Nüüdisaegne valge leghorni kana kaalub 1,6...1,8 kg, hakkab munema 20...21-nädalaselt ja muneb aastas 290...310 muna, millede keskmine mass on 60...62 g. Valgete leghornide kõrval on rohkem tuntud põldpüüvärvusega leghornid, keda
annaabi.ee 
