Funktsionaalne pädevus: pädevus organi sees ehk millises osas võib organ oma abilistele ära delegeerida teatud sisemised otsustusülesanded. V Muud mõisted Haldusekandja: juriidiline või füüsiline isik, kellel on avaliku halduse ülesanne antud. Koos ülesandega tuleb ka pädevus. Organitäitja: füüsiline isik, kes konkreetse organi ülesandeid täidab, näiteks vabariigi presidendi kui organi ülesannet täidab T.H. Ilves. Asutus: õigusvõimeline, siis on juriidiline isik; lihtasutus õigusvõimeta ja sellisena võib tähistada kõike, näiteks ministeerium, politseiamet. VI riigikorraldusõiguse normi tüübid Ülesande normid: annavad funktsiooni, näiteks PS §59. Pädevusnormid: tohib ülesannet täita, näiteks §106 lg1 või §60 lg4. Volitusnormid: võimaldavad ülesande täitmisega kaasnevat isiku õiguste piiramist, näiteks §146. Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses
a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan IV Organitäitja füüsiline isik, kes täidab organi funktsiooni 32 V Välis- ja siseõigus Välisõigus on interpersonaalne õigus ehk siis isikute vaheline õigus Siseõigus on intrapersonaalne õigus ehk siis isikute sisene õigus organite või allorganite,
a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan IV Organitäitja füüsiline isik, kes täidab organi funktsiooni 34 V Välis- ja siseõigus Välisõigus on interpersonaalne õigus ehk siis isikute vaheline õigus Siseõigus on intrapersonaalne õigus ehk siis isikute sisene õigus organite või allorganite,
a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan IV Organitäitja füüsiline isik, kes täidab organi funktsiooni 35 V Välis- ja siseõigus Välisõigus on interpersonaalne õigus ehk siis isikute vaheline õigus Siseõigus on intrapersonaalne õigus ehk siis isikute sisene õigus organite või allorganite,
b. Organi osa – on kollegiaalorgani osa III Asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus – on ilma õigsvõimeta asutus Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan IV Organitäitja – füüsiline isik, kes täidab organi funktsiooni 36 V Välis- ja siseõigus Välisõigus – on interpersonaalne õigus ehk siis isikute vaheline õigus Siseõigus – on intrapersonaalne õigus ehk siis isikute sisene õigus organite või allorganite, organi osa ja organi vahel § 21 Kõrgemad riigiorganid I Mõiste
annaabi.ee 
