· Suu Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem. · Käed - Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Väikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli asemel ainult üks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). · Jalad On töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik. · Lihastoonus Laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad. Niisugust lihsate lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. · Keha suurus Laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsest pisut madalam, ka sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. MIDA DOWNI SÜNDROOMIGA LAPS PERELE TÄHENDAB? Eelkõige teab seda kõige paremini pere ise, kus selle sündroomiga laps kasvab. Osade jaoks on see suur muutus nii halva kui ka hea poole, osade jaoks ei muutu midagi. Paljude perede
valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespool rakku)- Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli koostises 6) Raud Fe-kuulub vere punaliblede koostisesse ja osaleb hapniku transpordis
siiski saavutatud kaalulangus püsiv-Veelgi enam keha pikaajalin kaloraazipiiramine seab keha pinge alla.paljud pidevalt diieedil olevad inimesed lõpetavad oma ettevõtmise näljastena,ülekaalulistena ja kannatavad lisaks veel toiduainete puudumise all. 7 Dieet mis koosneb põhiliselt saledaks tegevatest toiduainetest nagu selle ja näkkileib , ei rahulda organismi toitainete vajadust. Kehakaal oleneb paljude keaha komponentide vedeliku,lihsate, luustiku jne osakaalust. Keha rasvavabad komponendid peaksid tervel inimesel moodustama 80-85% keha massist. Kehas oleva rasva hulk on paljudel inimestel küllaltki stabiilne , samas kui paljudel kõigu see väga suurtes piirides ohustades suuresti tervislikku seisundit. Rasvavähendamise ja lihasmassi suurendamisel ei pruugi kehakaal aga ohutlt langeda vaid võib jääda hoopiski samaks või isegi veidi tõusta.Kuna lihas on rasvkoest suurema tihedusega
toksiini o Peiteaeg on mõni päev kuni mitu nädalat o Toksiin levib närvijätkeid mööda; invasiivsus (organismi nakatumine on aeglane) o Esmalt kisuvad krampi haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus ja püsiv seljakangestus; surm saabub hingamislihaste krambist o Toksiin takistab erutuse ülekannet ja lihaste lõtvumist, tulemuseks on lihsate spasm ja krambid o Teetanuse puhul aitab toksiinivastase seerumi süstimine ja haava aeroobsena hoidmine o Haigestumisjärgset immuunsust ei teki o Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga e toksoidiga · Butulismitoksiin: o Leidub toidus, mis on saastatud Clostridium butulinum'I spooridega o Toksiini kodeeritakse faagide genoomis
annaabi.ee 
