Pärnumaa maalihked Viimastel aastatel on Pärnu ümbruse jõeorgudes olnud tähelepanuväärselt palju maalihkeid. Audru jõe lihke tagajärjel paigutus ümber osa vanast Audru-Lihula maanteest. Pärnu jõe lihe Tammistes leidis aset vaid mõnekümne meetri kaugusel suvilatest, jättes nendevahelise tee vahetult lihke pervele. Reiu jõe külgorus toimus lihe vaid mõne meetri kaugusel elumajast. Võiks olla pisut üllatav, et Eestis on maalihkeid enim kirjeldatud just Pärnu ümbruses väga väikeste kõrgusvahedega meretasandikul. Tegelikult on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka morfoloogilised maalihete tekke-eeldused täiesti olemas. Nimelt katavad nii Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna moreeni kohati
jõe ääres. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1717_1710.html 5 Valdavalt viirsavist koosnevatel nõlvadel toimuvad mitmest järjestikust lihkest toimuvad lihkekompleksid alates 10° nõlvakaldest, jämedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest. Tüüpiliselt vallandab lihke põhjaveetaseme (poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. http://www.geoeco.ut.ee/et/1079698
geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi. Pingeid kantakse geosünteetide üle hõõrde ja nakkejõudude mõjul. Purunemine mööda solindrilist lihkepinda tekib, kui muldele kantud koormustest ja ta omakaalust tingitud pöördemoment on suurem kui aluspinnaste a ehitamiseks kasutatud materjalide omadustest sõltuv vastumoment. Nõrkade aluspinnastel ehitatud kindla kõrguse ja võlvakaldega armeeritud mulle suudab ära hoida lihke tekke, omades vajaliku vastumomendi tekitamiseks piisavat tugevust. Seega peavad kasutaval geotekstiilide olemas külladased tõmbetugevusmadused, kuna geosünteetide pudub piandetugevus, sis suleb tuleb ta projekteerida konstruktsoono nii et kriitiline kaar läbiks tema pinda. Kõige kriitilisemaks asutub olukord peale mldkeha ehitamist, sest aluspinnaste kiire ülekoormaise tlemusel on märkimisväärselt kasvanud nihkepingeid, mis võin
δk – pinnase ja Joonis 4.16Mobiliseeritud passiivsurve olenevalt konstruktsiooni vahelise vundamendi normaliseeritud paigutisest v/vp hõõrdenurga normväärtus; cu;k – dreenimata nihketugevuse normväärtus; γR;h – lihke osavarutegur, Eestis γR;h = 1,2. Vahetult pinnasele betoneeritava vundamendi hõõrdenurga võib võtta võrdseks pinnase sisehõõrdenurgaga ϕ ja monteeritava sileda tallaga vundamendi puhul 2/3ϕ. Arvutusnäide 4.6 Suure horisontaaljõuga vundament Algandmed Vertikaalkoormus Alaline 400 kN Ajutine 80 kN Horisontaalkoormus Alaline 360 kN Ajutine 72 kN Pinnas – liiv 3 Talla all γ = 18,5 kN/m ; ϕ = 35°; c = 0
annaabi.ee 
