Lihasööjabakter Nimed Streptococcus pyogenes lihasööjabakter lihasööja streptokokk mädatekitajabakter Ohtlikkus Muutus ohtlikkuks 80ndatel geenide muteerumise tagajärel Lähim puhang oli 2013 Rootsis Olemas 30% inimestel, aga on soodsate tingimuste puudumisel ohutu Tunnused Turse Nahapunetus Valu Palavik Kehapiirkond krudiseb Toime Keha hakkab nahka ja nahaalust kudet lagundama Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte, võib olla äkiline Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul
Saastunud joogivesi, koolera Sugulisel teel, nt süüfilis ja tripper Enne Alexander Flemingi avastust Antibiootikumid - ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust. Laia toimespektriga Kitsa toimespektriga Haiglabakterid Vastupanuvõimelised mitme antibiootikumi suhtes Tuntuim neist MRSA e lihasööjabakter Nõrganärvilised keeravad selja Bakterite tähtsus. Õpik lk 76-80 1. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? 2. Kuidas kasutavad inimesed baktereid igapäevases elus?
palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskematel juhtudel ka septitseemia ja elundikahjustused Ennetada saab täites hügieeninõudeid ning küpsetades eelpool mainitud toorained korralikult läbi Raviks on voodireziim ning vajadusel ka haigla Lihasööjabakter Nakatumine toimub haavade kaudu Tunnusteks on palavik, põletikud nahas ja gangreen Ennetamine on haavade puhastamine ning infektsiooni ohtlike kohtade vältimine Ravi toimub antibiootikumide, vereülekannete, kahjustunud koe eemaldamise ning vajadusel amputatsiooni abil Aitüma ning olge terved
Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stretokokid) hemolüütilised streptokokid Viridans grupi streptokokid S. pneumoniae Streptokokid ja nende haigused S. pyogenes (A grupp) Farüngiit Sarlakid Püodermia Erüsiipel Tselluliit Nekrotiseeruv fastsiit Streptokokiline toksilise soki sündroom Bakterieemia Reuma Glomerulonefriit Nekrotiseeruv fastsiid Hävitab nahka ja nahaaluseid kudesid ning on saanud seetõttu nimeks "lihasööjabakter" Kõrge suremus (>50%) Vajab lisaks antibakteriaalsele ravile ka kirurgilist ravi S. agalactae (B grupp) Vastsündinute infektsioonid (meningiit,pneumoonia septitseemia) Kuseteede infektsioonid Amnioniit Endometriit Haavainfektsioonid Pneumoonia Bakterieemia Pneumoonia Pneumoonia ehk kopsupõletik on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks
VÄGA STERIILSENA ELAMINE ON PROBLEEMNE! (NT telekas vasutolu: actimel vs safeguard) Inimene ja bakterhaigused: Nakatumisviisid on viirustega samad, ainult näited teised Närvisüsteem: bakteriaalne meningiit, teetanus, borrelioos Nahk: akne, Siberi katku nahavorm, muhkkatk, erüsiipel (roos- hulgipõletik) Hingamisteed: tuberkuloos, bakteriaalne kopsupõletik, difteeria, angiin Seedekulgla: kaaries, salmonelloos, koolera, tüüfus Suguelundid: klamüüdia, süüfilis, gonorröa Lihased: lihasööjabakter (kiiresti progresseeruv) Organism tervikuna: sepsis (veremürgitus) Kaitse bakterhaiguste eest: 1) Loomulik- a) terved biobarjäärid (nahk, limaskestad), b) agressiivne keskkond (happeline nahk, happeline maosisu, aluseline sapp) c) mikroobikooslus (konkurents) d) antikehad ja õgirakud (fagotsüüdid) 2) Kunstlik a) vaktsineerimine b) antibiootikumid Bakterite kasutus inimeste poolt- rakendusbioloogia. Ei maksa üleolevalt suhtuda! Küsida
gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks patogeenideks on veel leegionäride haigust põhjustav bakter (Legionella pneumophila) ning lihasööjabakter (Streptococcus pyogenes). Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm. Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul.
kõhnumine, seedehäired, närvivalud, reumaatilised valud, punetav laiguline nahalööve; võivad ilmneda muhud, mis ei ole valulikud. LIHASÖÖJA BAKTER Lihasööja bakter võib inimese tappa mõne tunniga. See bakter pesitseb nahal umbes 30 protsendil inimestel ning on muidu täiesti ohutu, kui aga millegi tõttu organismi vastupanuvõime väheneb, võib see muutuda hävitavaks. Ning kuna bakter on omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele, siis saab ravi olla vaid kirurgiline. Lihasööjabakter on levinud haiglates ja selle või saada pärast haiglasse sattumist. Bakter satub kiiresti vereringesse. Euroopas on sellesse nakatumise tõenäosus 22%, eestis aga 5-9%. Tasub hoiduda Maltast, Portugalist, Kreekast ning hispaaniast, kus on tõenäosus 40%. Kõige efektiivsem viis nakatumisest hoidumisest on pesta käsi vee ja seebiga. KOPSUPÕLETIK Kopsupõletiku põhjuseks on enamasti inflektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega
b) nahka kahjustavad: akne, pidalitõbi (leepra), muhkkatk, ,,roos" ehk erüsiipel (ulatuslik põletik) c) hingamisteed: tuberkuloos, bakterkopsupõletik, läkaköha, Eestis 20. saj. algus paljude laste surma põhjustanud difteeria, legionelloos (kopsuhaigus) d) seedekulgla: kaaries, parodontoos (mädane igemepõletik, mis lõppeb hammaste kaotusega), salmonelloos, koolera, tüüfus e) suguelundid: süüfilis, klamüüdia f) lihased: lihasööjabakter (ainus ravi amputeerimine), teetanus g) meeleelundid: kõrva keskkõrvapõletik ehk otiit (vastuabinõuks vahel ksülitooliga närimiskummi närimine pidevalt, siis saab pidevast põletikust lahti), silma ripsmerasunäärmete põletik ehk odraiva. Kaitse bakterhaiguste eest: 1. terviklikud biobarjäärid 2. ebasobiv keskkond (hammeline maosisu, sapp) 3. loomulik konkurents mikroobikoosluste poolt 4. palavik 5
5. Tarbivad väga erinevaid C allikaid Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk · Hingamisteid kahjustavad: Tuberkuloos, läkaköha, difteeria · Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond · Loomulik konkurents mikroobi koosluste poolt · Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt. tuberkuloosi kolde lubjastumine kopsus) · Väljauhtumine kehast (kõhulahtisus) · Aktiivkaitse Membraansüsteem Rakumembraan vedelik-mosaiikne Rakumembraani funktsioonid: 1) Membraantransport: a) Ei ole vaja energiat:
annaabi.ee 
