kvaliteediga sulatatud on, t -20-24 LIHA SÄILITAMINE, SULATAMINE Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0...+2ºC Külmutatud liha säilitamistemp. on -18ºC. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks Parim temperatuur sulatamiseks on 0...+2°C RÜMBA JAOTUS VEISERÜMBA JAOTUS Veiserümba jaotus 1. Jalad: puljong/supid, hautised, hakkliha 2. Kõhuäär: hakkliha 3. Küljetükk: lihasupid, hautised 4. Rinnatükk: supid, hautised, hakkliha 5. Abatükk: praad, biifsteegid, böfstrooganov, 6. Praetükk: praad 7. Külgmine praetükk: praad, lõigud, biifsteegid, böfstrooganov, liharullid 8a Välimine praetükk: praad, liharullid 8b Sisemine praetükk (asub 8a all): lõigud, praed 9. Nimme-ja seljatükk: fileed, biifsteegid, lõigud 10. Seljatüki esiosa: hautised, supid, hakkliha 11. Kaelatükk: hakkliha 12. Sabaluu: lihasupid, puljongid 13
valmistamisel ei ole eelnevalt kasutatud piima või koort. Kala, liha, juurvili, kartul (näiteks iseseisva söögina heeringas hapukoorega) Maitseained: sibul, till, majoraan e vorstirohi, köömned (omapära), harva petersell ja seller. Suurem osa toidust valmib ilma maitseaineteta. Veel omapäraseid, iseloomulikke maitsesegusid: kala soolapekiga; õunad härjaverega; herned piimaga. Menüü 1. Külmlaud 2. Piima- ja lihasupid 3. Tera- ja juurviljaga pudrud (ka segu) 4. Kala igas vormis 5. Rammusad magustoidud, sisaldades alati jahu, tangi ja tärklist
Täpsemaid näpunäiteid õige klaasi valimiseks leiab BarProfi veinimaailma artiklist: Kas teadsid, et õige klaas avab alles veini hinge? 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad Punane liha - kergemad punased Ulukiliha - raskemad punased Pastaroad ja lihasupid - roosad Veini serveerimise etikett: Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest alles õhuga kokku puutudes avanevad need lõplikult. Jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta. Veiniklaase on soovitav hoida ainult jalast.
Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad Punane liha - kergemad punased Ulukiliha - raskemad punased Pastaroad ja lihasupid roosad Veini serveerimise etikett: Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest alles õhuga kokku puutudes avanevad need lõplikult. Jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta. Veiniklaase on soovitav hoida ainult jalast.
piima ja piimatoodetest supid, köögiviljasupid, puuviljadest või marjamahladest keedetud supid, kaljast või õllest supid. 3. Valmistamisviisi järgi: selged leemed ehk puljongid, köögiviljasupid ehk tükeldatud köögiviljadest supid, püreeritud supid. 4. Põhimaitset andva toiduaine järgi: 120 lihasupid, kalasupid, seenesupid, kapsasupid jne. Hommiku- ja õhtusöögimenüüsse sobivad piimasupid. Piimasuppe valmistatakse piimast ja tangainetest või köögiviljadest. Köögiviljad ja tangained tuleb eelnevalt väheses vees keeta poolpehmeks. Seejärel lisatakse piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Maitsestatakse valmimise lõpus. Serveeritakse 65º C juures. Igale sööjale arvestatakse 150-250 g suppi.
annaabi.ee 
