Tuleb arvestada reljeefi ning söötmis-, pidamis- ja hooldamistingimusi, sammuti looma vanust, sest väljaarenemata noorloomi ei saa hinnata samadel alustel kui täiskasvanud loomi. Eri konstitutsioonitüüpe tuleb sama tõu piires erinevalt hinnata. 6 2.1 Pea Pea on looma tähtsamaid kehaosi, sest sellega on seotud suuraju kui närvitegevuse tsentrum. Pead hinnatakse kuju ja suuruse alusel pikkuse, laiuse ja profiili järgi. Pea lihastuse, naha paksuse ja sarvede jämeduse alusel võib teha järeldusi looma konstitutsiooni kohta. Silmade suuruse, vaate erksuse ning kõrvade ja ninapeegli liigutuste iseloomu alusel võib määrata looma temperamenti. Looma pead tuleb hinnata sugupoole seisukohalt. 2.2 Kael Looma kaela hinnatakse sugupoolest, tõust ja toodangust lähtudes. Pikem kael on piimaveistel ja kiirushobustel, lühem kael lihaloomadel. Kaela hinnatase pikkuse, paksuse ja ülaserva sirguse järgi
SIMMENTAL – pärineb Šveitsist. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal. AUBRAK – pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohusöötasid. Arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. ŠOTI MÄGIVEIS – pärineb Šotimaalt. Vanim tõug maailmas. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Väga maitsev liha. 4) Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1
Simmentali tõugu veised on kahte tüüpi: kas piima- või lihatootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvuselt on nad punasekirjud, mis varieerub päris valgest ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Aubraki tõug: on algselt pärit Lõuna Prantsusmaalt. Aubraki tõugu veised on värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohuröötasid. Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpuks ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku. Aubraci piirkonna georaafiline keskkond on andnud tõule omaduse areneda ja kasvada nendes keerulistes tingimustes. 14. Veisetõugude klassifikatsioonid Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata.
et tekseli (Texel) ristandtalled kasvasid sünnist tapmiseni mõnevõrra aeglasemalt kui oksfordauni (Oxford Down) ja suffolki veresusega eakaaslased ( tabel 3). Kuid tekseli (Texel) ristandtalledel olid parimad tapajõudlusnäitajad ( tabel 4). Tekseli (Texel) ristandtalledel oli parim tapasaagis, nende lihakehad olid suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Geneetilised uuringud on näidanud, et tekseli (Texel) tõul on nn. topelt lihastuse geen (double muscle gene), mis annabki sellele tõule väljapaistvad lihavormid. Paaritusküpseks saavad tekseli (Texel) utt- talled 68 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5 kuu vanused talled kaaluda 4548 kg. Tekseli (Texel) tõu puuduseks loetakse nõrku jalgu ja raskemaid sünnitusi vastsündinud tallede suurema kolju tõttu. Eestisse imporditud tekseli (Texel) jäärasid on intensiivselt kasutatud eesti valgepealiste lammaste tõufarmides alates 1993
oksfordaun, teksel) näitas, et tekseli ristandtalled kasvasid sünnist tapmiseni mõnevõrra aeglasemalt kui oksforddauni ja suffolki veresusega eakaaslased (tabel 3). Kuid tekseli ristandtalledel olid parimad tapajõudlusnäitajad (tabel 4). Tekseli ristandtalledel oli parim tapasaagis, nende lihakehad olid suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Geneetilised uuringud on näidanud, et tekseli tõul on nn. topelt lihastuse geen (double muscle gene), mis annabki sellele tõule väljapaistvad lihavormid. Paaritusküpseks saavad tekseli utt- talled 68 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5 kuu vanused talled kaaluda 4548 kg. Tekseli tõu puuduseks loetakse nõrku jalgu ja raskemaid sünnitusi vastsündinud tallede suurema kolju tõttu. Eestisse imporditud tekseli jäärasid on intensiivselt kasutatud eesti valgepealiste lammaste tõufarmides alates 1993
annaabi.ee 
