valulikkust; · sooritades venitusharjutusi 12 korda nädalas, säilib painduvuse tase; · sooritades venitusharjutusi 3 korda nädalas, võib loota painduvuse suurenemisele; · selja alaosa ja reielihaseid peaks venitama iga päev; · pärast venitusharjutuste sooritamist teha vereringe kiirendamiseks tsüklilisi harjutusi (kerge hüplemine, põlvetõstejooks). Venitamine hoiab ära ülekoormustraumad, parandab lihastasakaalu, vähendab lihaste jäikust ja süvendab lõdvestust. Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale Tirel ette Tirel taha Ratas kõrvale Põlvetõste Sääretõste Toengpõlvituses selja nõgustamine ja kumerdamine Toengpõlvituses õlgade tõstmine ja langetamine Sulgeseis käed puusadel, selja nõgustamine ja kumerdamine Seliti jalad põlvedest kõverdatud, puusade tõstmine ja langetamine
Plüomeetriliste harjutuste osatähtsus kiirustreeningus. Kiirusvõimete testimine. 1.5. Jõuvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Lihastöö režiimid – ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline, isokineetiline. Lihasvastupidavuse, jõuvastupidavuse, baasjõu, maksimaalse jõu, kiire jõu ja plahvatusliku jõu arendamise metoodika. Jõutreeningu põhimõttelised skeemid. Jõuharjutuste seostamine kiirus- ja vastupidavusharjutustega ning venitusharjutustega. Lihastasakaalu mõiste ja tähtsus. Jõuvõimete testimine. 1.6. Vastupidavus ja selle arendamise metoodika (2 tundi) Vastupidavustreeningu energeetilised alused. Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine. Baas-, tempo-, maksimaalse-, laktaatse kiirusliku- ja alaktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Vastupidavustreeningu põhimõttelised skeemid. Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus. Vastupidavusvõimete testimine. 1.7
mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju: voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on parandada sportlase taastumist väsimusest, kasutatakse selliseid võtteid nagu voolimine, sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse
kerelihaste korseti taastamine ja arendamine ning lülisamba nimmeosa liikuvuse parandamine. Väga oluline on individuaalne harjutuste valik ja doseering. 49 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Terapeutiliste harjutuste eesmärk alaseljavalude korral Lihastasakaalu taastamine Optimaalse kehaasendi õppimine ja kontroll Ergonoomika Kere süvalihaste tugevdamine Terapeutiline harjutus Williamsi meetodi näol Isomeetrilisel fleksioonvenitusel on olnud poolehoidjaid 1930-ndatest aastatest alates. Kere ettepainutuse eesmärk on: 1) avada lülide närvijuurekanalid ja venitada väikseid lülisamba ligamente 2) venitada puusa- ja selja sirutajalihaseid 3) tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid 4) parandada liikuvust nimme-ristluuliigeses.
annaabi.ee 
