Taldrikureegel: erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust, põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi,lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Tervislike eluviiside alla käib ka regulaarne sportimine. Aga ei tohi unustada, et enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Ja hullem on veel see, et suitsetamisest võib jääda sõltuvusse. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. Kuid suitsetamise kahjulikkus on veel suurem. Seega soovitan teil hoida oma tervist ja mõelda mida kui palju sööte. Sportida tuleks iganädalaselt ning hoiduda mõjuainetest. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult
Mis on üldse ,,tervislik eluviis" ? Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. http://www.doctus.ee/era/tervislikud_eluviisid.htm
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab
a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab
· Suurimaks piirajaks on lihaste sidekude, mis on lihasest jäigem ja seega kohaneb venitusele aeglasemalt. Sidekoe hulk ja ehitus on tingitud soost, vanusest ja ka kehatüübist. · Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku. Refleksid on automaatsed reageeringud, mis kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Müotaatiline venitusrefleks hoiab lihast venimast liiga kiiresti liiga pikaks, autogeenne venitusrefleks pidurdab ja kaitseb lihasrebestuse eest. Esimene venitusrefleks hoiab kontrolli all lihaspikkust, teine aga lihaspinget Painduvust võiks üldiselt jagada: · Üldine painduvus tähtsamate liigeste liikuvus. Painduvuse ulatus on individuaalne. · Spordiala spetsiifiline painduvus spordiala poolt esitatud painduvuse nõudmised, mis on tingitud võistlustegevuse biomehhaanilise struktuuri iseärasustest. Painduvust võib veel jagada järgnevalt:
annaabi.ee 
