1ATP liikumiseks 4,5 mikromeetrit liikuda xATP 100 mikromeetrit x=100/4,5 = 22,2 ATPd 51. Mis toimub, kui lihas tõmbub kokku? Müosiini molekulide pead seostuvad aktiiniga, astuvad + otsa suunas, vahemik väheneb, sarkomeer tõmbub kokku sellest ongi tingitud lihaste liikumine 52. Lihaste kokkutõmbed alluvad tahtele. Kuidas on närvisüsteem sellega seotud? Lihaste kokkutõmbel vabaneb sarkoplasmaatilisest retiikulumist Ca. Kui närviimpulss jõuab lihasrakuni, membr.pot muutub suureneb. 53. Mida tähendab dünaamiline ebastabiilsus? (mikrotorukeste puhul) Nähtus, kust kasvab välja palju mikrotorukesi, üks mikrotoruke lõpetab kasvu ja kaob. See toimub mikrotorukeste kasvutsentrites. 54. Mille poolest erineb taimede mitoos loomade omast? · Taimedel on mitoosi alguses täiendav etapp preprofaasne riba. Mitokondrid paiknevad tuuma tasapinnas märgistab ära piirkonna, kuhu hiljem tekib rakusein.
- pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained! NÄRVISÜSTEEM MÕJUB TEISTELE ELUNDITELE kolme tüüpi signaalide vahendusel: 1) ÜLEKANDEAINETE e MEDIAATORITE kaudu - saadavad närvirakud infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta - mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS
Tsütoplasma voolamine Tsütokineesis osalemine- kahe tütarraku moodustumine raku komponentide liigutamine vesiikulite liikumine rakkude edasiliikumine tahkel pinnal 135. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa. Ca konts. kasv tsütosoolis põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Ca konts. on puhkeseisundis madal ja see tagatkse Ca-ATPaasi abil, mis Ca pidevalt rakust välja pumpab. Kui närviimpulss jõuab lihasrakuni, muutub EP ja toimub depolarisatsioon. Signaal toimetatakse mööda spetsiifilisi signaaliülekande ahelaid sakroplastilise retiikulumi Ca pumpadeni, mis avanevad ja Ca kontsentr. suureneb. Selle mõjul aktiiniga seondunud valgud tropomüosiin ja troponiin muudavad oma asetust aktiini filamentidel, vabaneb aktiini müosiiniga seostumise piirkond ja müosiin saab mööda aktiinifilamenti liikuda. 136. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. kinesiin 137
Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid) saavad liigutada raku komponente. Tsütokineesis osalemine – moodustavad jagunevas rakus ekvatoriaaltasapinnas kontraktiilse ringi. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin. Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende valkude asetus aktiini filamentidel ja vabanevad aktiini müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis
aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid) saavad liigutada raku komponente. Tsütokineesis osalemine moodustavad jagunevas rakus ekvatoriaaltasapinnas kontraktiilse ringi. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin. Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende valkude asetus aktiini filamentidel ja vabanevad aktiini
annaabi.ee 
