Maksas ja lihastes 1 glükoosi molekul = max 38 ATP molekuli 11. On 3 võimalust ATP TOOTMISEKS, sõltuvalt kiirusest Võimalus ANAEROOBNE ANAEROOBNE AEROOBNE HINGAMINE SÜNTEES GLÜKOLÜÜS (fosfageeni) (glükogeeni- piimhappe süsteem) Lihaspingutus Max 10 sek Max 1,5 min Mitmeteks tundideks võimalik Kaasproduktid Ei ole Tekib piimhape Ei ole, sest lihaste ATP kiirel pingutused pole väga tootmisel muutub intensiivsed keskkond happeliseks, tekib lihasvalu
Veterinaaria piimhapet. Tõsistel juhtudel hakkas lihasvärvnik ehk müoglobiin lihastest erituma ja muutis kuse mustaks -- sealt ka haiguse nimetus. · Kergematel juhtudel ei teki muutusi uriinis, loom on lihtsalt norus, kange, ei soovi liikuda. Oluline on seda haigust eristada koolikutest, kuna sel puhul seisneb esmaabi selles, et loom kaetakse tekiga ja teda tuleb võimalikult vähem liigutada -- iga lihaspingutus tekitab piimhapet veelgi juurde. Ravi tulemus sõltub suurel määral sellest, kui kiiresti loomaarst protsessi sekkub -- ärga viivitage helistamisega hetkegi. · Kergekujuline müoglobinuuria tekib sporthobustel sageli pikematel transportidel, kui hobust söödetakse tavapärase ratsiooniga edasi ja kohale jõudes rakendatakse ka tavapäraselt kõrgeid treeningkoormusi. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, et pikemate
Nt organism valmistab nii ette eelseisvaks tegevuseks, ümbritsevate tingimuste muutuseks. Organism hoiab ette ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või siis viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. Nt inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Sisemise mudeliga ja adaptiivsed süsteemid. Adaptiivne kontroll tagab organismi pikaajalise regulatsiooni. Adaptiivsete mehhanismide võimalused määravad tervise potentsiaali. Nt lihaspingutus vajab intensiivistunud vereringet ja hingamist. Suur osa kohanemisest toimub hormoonide kaudu. Hormoonide eritumist reguleerib enamasti hüpotalamus, mis osaleb ka soojusregulatisoonis. Lisaks on adaptiivse infovahenduse süsteemiks ka autonoomne närvisüsteem. Oma olemuselt negatiivne tagasiside, mis kujutab endast olukorda, kus eju kontrollib ennetavat regulatsiooniringi ja impulssi, mis saadetakse perifeeriasse järgmine kord kui peab toimuma teatud liigutus.
Nõrk üldkehaline ettevalmistus kutsub samuti esile lihaste düsbalansi sümptomid. Küfoosiga seljakahjustustel on näiteks lihasnõrkusele kalduvad kõhulihased lühenenud. Kehaliseks koormuseks ebapiisav ettevalmistus, vead treeningumetoodikas (ühekülgsus) ja lihaste ülekoormamine moodustavad kokku ligi 50% düsbalansi põhjustest. Just äkiline treeningukoormuse kasv ja korduvad tehnikavead on selle sagedasem põhjus. Kestev lihaste vähene aktiivsus ja liialt ühekülgne lihaspingutus kahjustavad liigeste- lihaste tasakaalu, vähem koormatud lihasrühmad nõrgenevad, kaotavad lihasjõu ja pinge. Seepärast on düsbalanss spordis tavapärane nähtus. Kui lihaseid liialt koormata, aga samal ajal on antagonistid nõrgad, võibki tekkida düsbalanss. Pinges ja lühenenud reie nelipealihas võib samas olla eelsoodumuseks põlveliigese meniskivigastustele. 28
annaabi.ee 
