jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38
Vöötlihaskiududest on ehitatud juba eelpool mainitud skeletilihased, silmamuna, keele, kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased. Nad kontraheeruvad kiiresti, kuid lõtvuvad ja väsivad samuti kiiresti Silelihaskude: Silelihasrakud on oma ehituselt pikad ja käävjad elastsed moodustised. Reeglina moodustab silelihaskude erilisi lihaskihte, eriti torujate ja õõneselundite seintes. Näiteks veresoonte, seedekanali, hingamiselundite, suguelundite ja kuseteede lihaskihid. Mitte kunagi ei kinnitu silelihased luudele. Silelihaseid ei saa inimene kontrollida ega oma tahtele allutada. Silelihase kokkutõmme algab ja lõpeb palju aeglasemalt kui vöötlihasel. Nad suudavad tunduvalt pikemaaegselt olla kokkutõmbunud ja nad ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased. Südamelihaskude: Südamelihaskoele on iseloomulik see, et teda leidub ainult südames. Südamelihaskude ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav ja ta on eriti väsimatu ja vastupidav. Tema rakkudel on
duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid.
erinevad kuju ja kõrguse poolest, mistõttu eesmao erinevate piirkondade pind moodustab erikujulisi välju. Eesmao limaskest - tunica mucosa proventriculi - epiteeli moodustavad 5 - 15 rakukihti, epiteel on osaliselt sarvestuv - proopria on sidekoeline, sisaldab rohkelt elastseid kiude - limaskesta lihaskiht on ainult võrkmikuharjades ja kiidekalestmetes - submukoosa on sidekoeline Eesmao lihaskest - tunica muscularis proventriculi - sisemine lihaskiht - välimine lihaskiht Mõlemad lihaskihid moodustab põhiliselt silelihaskude, kuid vatsa kardia osas ja võrkmikuvao põhjas leidub ka vähesel hulgal skeletilihaskiude Eesmao välimine kest - tunica serosa Eesmao välispinda katab suuremas jaos serooskest, mille moodustab kiudsidekude ja katab pealt ühekihiline lameepiteel e mesoteel. Vats – rumen Limaskest - tunica mucosa Vatsa sisepinnal paiknevad kuni 1 cm kõrgused vatsapapillid (papillae ruminis), nende hulk ja kuju vatsa erinevates piirkondades võib olla erinev
Kolmas kitsus on söögitoru vahelihasest läbiminemise kohas (vahelihasekitsus). Nendesse kitsustesse võivad suuremad toidutükid kinni jääda. Lihaskest on söögitoru ülemises kolmandikus vöötlihaseline, keskmises kolmandikus lisandub silelihaskude ja alumises kolmandikus esineb ainult silelihas. Lihaskest koosneb välimisest pikikihist ja sisemisest ringkihist. Söögitoru vahelihase läbimise kohal lihaskihid põimuvad ja moodustavad funktsionaalse kitsuse. Vastsündinutel on see veel nõrgalt arenenud, mistõttu nad peale söötmist sageli oksendavad. Söögitoru alumise sulguri ehk sfinkteri sulgumine takistab toidumassi minekut maost tagasi söögitorusse. Sfinkteri paigutumine vahelihasekitsuse juures teeb selle sulgumise hõlpsamaks. Täiendavaks kaitsefunktsiooniks on söögitoru suubumine makku nurga all, mistõttu täidetud mao korral söögitoru üles lükatakse.
annaabi.ee 
