Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10⁹/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10⁹/l Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid
dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 40. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele kui ka närvi impulsile. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. 41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist,
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest.
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
haiguskäsitlus. Vitalism pidurdas eksperimentaalse, empiirilise teaduse arengut, kuna käsitles midagi, mida oleks pidanud olema teaduslike meetoditega suhteliselt võimatu uurida, kirjeldada ja seletada. Vitalistlikust vaatevinklist lähtuvalt sai toonaste teadmiste taustal aga suhteliselt edukalt seletada närvisüsteemi toimimist. Tekkis meditsiinis (ja füsioloogias) A. von Halleri (1708-1777) ärrituse kontseptsioon. (Haller oli anatoom ja füsioloog, omas teeneid närvi- ja lihasfüsioloogia väljatöötamisel, tuues esile närvide ja närvimpulsside tähtsuse ärrituste tekitajaina.) Erutuvus kui selline oleks olnud osa ,,elujõust", selle avaldumisvorm (,,füsioloogiline omadus"). Haller nägi, et nn närviprintsiip reguleerib kõiki organismi protsesse, ka haiguslikke teisisõnu: kõik haigused ,,on närvidest". Raviprintsiipe kasvas sellest välja ärritamise või rahustamise metoodika.
ontoloogiline haiguskäsitlus. Vitalism pidurdas eksperimentaalse, empiirilise teaduse arengut, kuna käsitles midagi, mida oleks pidanud olema teaduslike meetoditega suhteliselt võimatu uurida, kirjeldada ja seletada. Vitalistlikust vaatevinklist lähtuvalt sai toonaste teadmiste taustal aga suhteliselt edukalt seletada närvisüsteemi toimimist. Tekkis meditsiinis (ja füsioloogias) A. von Halleri (1708-1777) ärrituse kontseptsioon. Haller oli anatoom ja füsioloog, omas teeneid närvi- ja lihasfüsioloogia väljatöötamisel, tuues esile närvide ja närvimpulsside tähtsuse ärrituste tekitajaina. Erutuvus kui selline oleks olnud osa ,,elujõust", selle avaldumisvorm (,,füsioloogiline omadus"). Haller nägi, et nn närviprintsiip reguleerib kõiki organismi protsesse, ka haiguslikke teisisõnu: kõik haigused ,,on närvidest". Raviprintsiipe kasvas sellest välja ärritamise või rahustamise metoodika. Soti õpetlane Y. Brown arendas teooriat, mille kohaselt organismi tegevus
annaabi.ee 
