Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad ja müsli. Magneesiumi . Üleliigne magneesium võib häirida kaltsiumi imendumist. Organism vajab magneesiumi luude ehituseks, valkude töötlemiseks, lihasenergia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium seevastu põhjustab nende kokkutõmbumist. Liiga vähe magneesium võimaldab kaltsiumil ja naatriumil kuhjuda, mis häirib vereringet ning tõstab vererõhku. Ka stress sööb suurel hulgal magneesiumi ning meil ei ole võimalik
regulatsioonis, südame töös ja hormoonide tootmises. Vajadus kaltsiumi järele on eriti suur mõttetöö, stressi ja depressiooni ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kaltsium hävitab kolesterooli, võib alandada vererõhku. Kaltsiumi puudus põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi, hallutsinatsioone ja lihaskrampe. Mg (magnesium). Organism vajab magneesiumi luude ehituseks, valkude töötlemiseks, lihasenergia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium seevastu põhjustab nende kokkutõmbumist. Liiga vähe magneesiumi võimaldab kaltsiumil ja naatriumil kuhjuda, mis häirib vereringet ning tõstab vererõhku.
kütteväärtused (vt lisa 3), mis on kütuse massiühiku (tahkete ja vedelate kütuste puhul) või mahuühiku (gaasiliste kütuste puhul) täielikul põlemisel vabanenud energiahulk. Tänapäeval on kõik energeetikas kasutatavad kütused orgaanilise päritoluga maavarad või nende saadused. Peamiselt kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K) Ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihasenergia teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi
3), mis on kütuse massiühiku (tahkete ja vedelate kütuste puhul) või mahuühiku (gaasiliste kütuste puhul) täielikul põlemisel vabanenud energiahulk. Tänapäeval on kõik energeetikas kasutatavad kütused orgaanilise päritoluga maavarad või nende saadused. Peamiselt kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K) Ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihasenergia teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi
annaabi.ee 
