vetikatest saadud pigment, mille söömisel liha värvub. KARPKALA Pärit Aasiast, maailma vanim kodustatud liik Kõige suurem kasvataja Hiina, Eestis toodang 50-70 t Euroopas müüakse kõige rohkem jõulude ajal Kasvavad suurtes tiikides Torpeedoja kujuga Peamiselt taimtoiduline Hapnikuvajadus oluliselt väiksem, kui vikerforellil Peegel-, nahkkarpkalad ja koid Aretuse käigus lihasaagis suurenenud võrreldes eellase sasaani ehk ulukkarpkalaga Ühes tiigis saab pidada erinevaid karplasi, kuna nad toituvad erinevatest allikatest – plankton, ussikesed jms ANGERJAS
Tarbimisväärtuse peamised näitajad *Toiduks kõlblike osade saagis. *Lihasaagist saab mõõta rümba ja filee osatähtsusena elusmassist. *650-950 g soomuskarpkalal moodustavad toiduks kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. *Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. *Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. Lihasaagis *Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on umbes 1,5kg kalade lihasaagis 64,5 %. *Isaste lihasaagis on 1,6% väiksem. *Filee , s.o. puhta kalaliha (luudeta koos nahaga) osatähtsus on 54-59%, mis on väiksematel kaladel (alla 1 kg) väiksem (46-56%). *Valgu ja rasvasisaldus kolmesuvisel karpkalal on vastavalt 16,8-17,8 % ja 10-15%. Rasvasisaldus on palju muutlikum näitaja. Mõjutavad pidamistingimused, eriti söötmine. Looduslikul toidul olnud
Kunstliku hautamisega planeeritud karjasuurus, tootmismahud, broilerid. Kiire kasv- kanabroileritibu (sünnikaal 38g), suurendab 42-päeva jooksul oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 60x. VÄIKE SÖÖDAKULU Kanabroilerid kulutavad 1kg massi-iibele 1,6-1,8 kg segajõusööta. Pardid 2,3 kalkunid 2,4. 1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta. TAPASAAGIS Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%. Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide. Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid.
Toiduks kõlblike osade saagis. Lihasaagist saab mõõta rümba ja filee osatähtsusena elusmassist. 650-950 g soomuskarpkalal moodustavad toiduks kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. 169 Lihasaagis Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on umbes 1,5kg kalade lihasaagis 64,5 %. Isaste lihasaagis on 1,6% väiksem. Filee , s.o. puhta kalaliha (luudeta koos nahaga) osatähtsus on 54-59%, mis on väiksematel kaladel (alla 1 kg) väiksem (46-56%). Valgu ja rasvasisaldus kolmesuvisel karpkalal on vastavalt 16,8-17,8 % ja 10-15%. Rasvasisaldus on palju muutlikum näitaja. Mõjutavad pidamistingimused, eriti söötmine.
annaabi.ee 
