lõhna ning ergutavad meie seedenäärmete tegevust. Värskel lihal on nõrk lõhn ja maitse, mis tugevnevad pärast liha termilist töötlemist. Liha ekstraktiivained on vastunäidustatud mitmete seedekulgla haiguste puhul, näiteks mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandite, aga ka neeru ja erinevate südameveresoonkonna haiguste esinemisel. RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mineraalained, millele ligi pääseme, paikenvad peamiselt tailihas ja lihast välja valguvas lihamahlas. Liha on inimorganismile oluline naatriumi, fosfori, kaaliumi, magneesiumi, väävli, kloori ja rauaühendite allikas. Punane tailiha sisaldab rauda umbes 24 korda rohkem kui valge liha. Lihas on ka suurhulk meie organismile vajalikke mikroelemente (vaske, seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mikroelemendid on vajalikud näiteks normaalseks vereloomeks, samuti kuuluvad nad meie organismi bioaktiivsete ainete koostisesse ja
rammususest ja jaotustükist. Rasv asetseb peamiselt siseelundite ümber ja naha all. Mineraalained paiknevad peamiselt tailihas ja lihamahlas. Üsna palju on kaaliumi, rauda ja fosforit (eriti maksas).Vitamiinidest leidub peamiselt B-, A- PP-vitamiine. Liha ja lihatoodete säilitamistingimused: Säilitatakse üldjuhul eraldi külmikus või külmlaos.
(ibid) Kolesterool – inimesele kudede-organite ehitusmaterjal (ibid) Süsivesikuid – leidub väga vähesel määral, kuid sisaldab glükogeeni ehk loomset tärklist, mida enim leidub ulukilihas. (ibid) Mineraalained – olulisemad mineraalained, mida lihas leidub on: naatriumi-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi-, väävli-, kloori ja rauaühendid. Rauda on enim kanalihas. Kaltsiumi ja fosfori põhiline algallikas on luud. Peamised omastatavad mineraalained paiknevad tailihas ning lihamahlas. Punane liha on asendamatu oma raua sisalduse poolest, mida inimese organism väga hästi omastab. (ibid) Mikroelemendid – on vajalikud vereloomeks, lihas on rohkesti seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. (ibid) 24 Vitamiinid – lihas leidub palju B-rühma vitamiine, eriti B-12, mis on oluline vereloomeks ning värvi moodustumiseks. Vitamiinide leidumise hulk oleneb teatud määral
Liha koostisse kuuluvad lihaskude, rasvkude, sidekude ja luukude. Lihaskude on kõige suurema tähtsusega, moodustades 50...70% rümba massist. Ta koosneb peenikestest kiududest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ning viimased omakorda lihasteks. Lihaskude sisaldab 16...22% valku, 2...3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest. Ta on koondunud põhiliselt naha alla, siseorganite ümber ja kõhu piirkonda. Kuid seda on ka üksikute kihtidena lihaste vahel (läbikasvanud liha). Rasvkude annab lihale kõrge kalorsuse. Rasvkoe osatähtsus on väga kõikuv 1...40%, olenevalt looma liigist, vanusest ja toitumusest. Rasvkoe koostisse kuulub 70...97% rasva (ülekaalus on küllastunud rasvhapped), 0,3...9%
annaabi.ee 
