Masina konseptsioon oli täiesti teistsugune kui meil 20 saj industriaalajastul. Kiideti masinate hügieeni. Org, arenedes kujunes välja lihasesüsteem ja see tegi võimaluse hävitada teisi. Masinatega saad suurendada enda lihasesüsteemi ( labidas , kraana). Keha metaliseerimise eesmärk on hoida endast eemal see vedel löga Sõdurid on mundris, mis tähendab tema sisemaailma kaotamist, personaalsuse varjamist, sõdurist saab ühik, mis kuulub teiste ühikute juurde. M under varjad sõduri lihalikkust. kahurilha Mehelikkus on pidevalt ohus abjektsiooni poolt, feminiinse poolt. Tõrjumaks seda on sul vaja muuta oma reflektsid automaatseks ja kaitsta ennast. Võitled vaenlasega, aga rõhutad enda ego kooshoidmist. Sõda pole suunatud millegi muu kui oma enda kehalise nõrkuse vastu. Sportlased on kehakesksed ja tegelvad ainult oma kehaga, tegelikult egelevad oma kehalisuse kaotamisega viivad võimalikult väikseks oma kehaline vastupanu.
Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele filosoofiast, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid, jätta naiselik mehe kasuks kõrvale, on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks. Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset (Teine: naine 1974). Feminismi kolmandas laines tulevad eriti esile pinged teooria ja praktika vahel. Kui soolisuse erinevuse feminism üritab ümber mõtestada mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu. Postmodernses feminismis puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ühtset muutumatut identiteeti
õiguse õpetada Pariisi Ecole Freudienne'is, kuhu ta oli kuulunud kooli asutamisest 1964. a alates. Hoolimata raskustest teadusinstitutsioonidega on L.I. jätkanud oma põhiliinis. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid jätta naiselik mehe kasuks kõrvale on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks. Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset. Samasuse võimu all on naised hakanud end painutama meeste vajadustele ja soovidele vastavaks näitlema naiselikkuse maskeraadil. Samasus-korras pole olemas naist iseenda jaoks ega naisi üksteise jaoks. Hilisemas fil-s otsib ta vastust, kuidas naist määratleda nii, et ta ei oleks
maailmavaateks, mis domineeris Õhtumaade elus ja mõtteviisis kuni 13. sajandini ehk siis 1000 aastat. Autoriteetsed teoloogilised teosed Augustinuse sulest tähistasid keskaja algust ajaloos. Augustinus keskendus peaaegu täielikult inimese spirituaalsusele. Füüsilise maailma kohta piisas inimestele, kui nad teadsid vaid seda, et jumal on selle loonud. Nagu Pythagoras, Platon ja neoplatoonikud ning ka varakristlased arvas ka Augustinus, et lihalikkust ja kehalisust tasub taunida. Kui inimese mõtted on hõivatud jumalast, siis on inimesel üsna vähe vajadust maiste asjade järele. Augustinuse jaoks tähendas ülim teadmine teadmist jumalast. Inimest nähti dualistliku olendina, kes omas keha, mis ei erinenud kuigipalju loomade omast, ning hinge, mis ei erinenud kuigivõrd jumalast või oli osa temast. Sõda nende kahe aspekti vahel on jäänud ristiusule iseloomulikuks läbi aegade. Tahe
annaabi.ee 
