Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik lihakvili (mari) 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja...
TAMM, KIVIVILJAK Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised · Luuvili Viljakest eristunud õhukeseks eksokarbiks, lihakaks mesokarbiks ja puitunud endokarbiks. PLOOM, MANDEL, PAAKSPUU Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Kuiv luuvili harva KOOKOSPALM MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv,
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Vahelduvalt kinnitunud, terveservalised, äraspidi munajad või elliptilised rootsuga lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm, laius 1,5-4 cm. Pealt on nad tumerohelised, läikivad. Lehed on sulgroodsed, rood tungivad väga selgelt esile. 5. Õied ja viljad: Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris.Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine. 6. Kasvunõuded: Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka okaspuumetsas, eelkõige laanemetsas, aga ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel. 7. Kasutus: Puidust valmistatakse joonistussütt, tehakse nikerdustöid. Valmimata
kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39. Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40
kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39.Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan)
Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. (õun, pirn, ebaküdoonia) - Luuvili - arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. (kirss, ploom, aprikoos) - Mari - lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili – näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili – näiteks mustika mari või karusmari. LIIGITUS VILJATÜÜBI PÕHJAL Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: - lihakviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kasvab
Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. (õun, pirn, ebaküdoonia) - Luuvili - arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. (kirss, ploom, aprikoos) - Mari - lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili näiteks mustika mari või karusmari. Liigitus viljatüübi põhjal Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
