tumekollaseni. Rasvkoe värvuse varjundid võivad oleneda ka veise tõust, kus vanemal loomal on rasvkoe värvus võrreldav mõne teise veisetõu noorema veisega. Lihakusklasside määramine Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude (S-E-U-R-O-P) põhikassi.Lihakusklassi määramisel tuleb põhitähelepanu pöörata rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba lihakusklassi. Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on klassidele S-E-U- R-O-P lisatud alamklassid, mida tähistatakse märkidega "+" ja "-", näiteks R+ ja R-. Lihakusklasside kirjeldused · S (Super) Kõik rümba piirkonnad eriti kumerad · E (Ekstra) Kõik rümba piirkonnad kumerad, lihased massiivsed
Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2) Lihakeha mass
Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1. Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse - L alla 12 kuu vanuste lammaste e tallede rühmad (randmeliiges sinakas) - S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse. rasvasusklasside osas eristatakse 1 (väherasvane), 2(kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane). Lihakusklasside osas eristatakse: E(ekstra), U(väga hea), R(hea), O (rahuldav), P (lahja) Lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2. Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 16-20 kg 3. Tapasaagis= lihakeha mass, kg x 100/tapaeelne kehamass. Lammaste tapasaagis
aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1) Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L - alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S - kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. Näiteks: · SR3 (üle 12 kuu vanune lammas, lihakusklass R, rasvasusklass 3)
annaabi.ee 
