Kasutades kavalust, on nende elu nii mõnedki korrad parem kui kaaskannatajatel. Poisid mobiliseeritakse 1988. aastal, mis eesti poistele just kõige parem ajastus polnud, sest alanud laulev revolutsioon tekitas eestlaste vastu Nõukogude Liidus ning täpsemalt venemeelsetes vastumeelsust. Autor üritab anda tolleaegse elu, täpsemalt armees toimuvast ülevaate. ,,Peeter uuris pakutavat toitu lähemalt, vedela kollakasrohelise löga seest paistsid paas juuspeent lihakiudu ja ta pakkus: "Vist kartulipuder lihaga!" Ta võttis lusikatäie, puhus tulisele toidule peale, pistis selle suhu ning sülitas kiiresti välja. "Tapeediliim, tapeediga," pakkus ta uuesti." Teos toob välja ka üleüldist suhtumist eestlastesse, keda tihti ,,fasistideks" nimetati. Samas ei püüa autor kuidagi venelaste stereotüüpi luua ning ühtegi rahvust halvustada. Peategelased Peeter, Heino ja Siska on kõik erinevad ja omamoodi karakterid. Nendest esimene on tuntud kui ,,krutskimees"
1. jahus 2. riivsaias 3. munasegus ja riivsaias 4. jahus, munasegus, seejärel riivsaias Paneeringukihina võidakse kasutada ka riivjuustu, hakitud pähkleid jne. Lihatükke paneeritakse vahetult enne kuumtöötlemist. Veise ja ulukite liha võidakse pikkida. Pikitakse suuretükilisi pooltooteid neile mahlakuse ja maitse lisamiseks. Pikkimiseks kasutatakse seapekki, porgandit, peterselli, sellerit. Need lõigatakse umbes 4cm pikkusteks kangideks ja torgatakse noa abil piki lihakiudu lihasse SUBPRODUKTIDE EELTÖÖTLEMINE Erinevaid subprodukte töödeldakse erinevalt. Keeled kraabitakse puhtaks, pestakse hoolikalt. Väikesi keeli võib kohe kuumtöödelda, suuri soolatakse eelnevalt. Selleks lõigatakse keele külgedele sisselõiked ning hõõrutakse keeled jämeda soolaga sisse. Keeltel lastakse soolduda ja pannakse need seejärel külma veega keema. 1kg keelte jaoks arvestatakse 3L vett. Veisekeeled keevad 3-4 tund, väiksemad keeled vähem
12 pasta.......................................................................................................................................... 14 liha ja lihatooted........................................................................................................................15 Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga. (liha kile vahele)Lihatükile antakse peale vasardamist kuju. Õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni. Suuretükilised pooltooted (praetükid, keetmiseks mõeldud liha) seotakse kinni või pannakse spetsiaalsesse võrku. Liha on lõigatud väikesteks kuubikuteks, ribadeks või kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid (raguu)
1. Liha jaotustükkide pesemine. Pestakse jooksva vee all; seejärel tükid kuivatatakse või tahendatakse; lihast lõigatakse välja templijäljendid; eemaldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv, õhukesed ääred. 2. Tükeldamine. Tükeldatakse vastavalt sellele, mis roogi sellest soovitakse valmistada. Liha lõigatakse ainult selleks määratud lõikelaual terava noaga. Pooltooted lõigatakse alati risti lihakiudu. Nii säilitavad kuumtöötlemisel tükid oma kuju ja on pehmemad. 3. Vasardamine. Vasardatakse portsjoniliste toitude lihatükke. Seda tehakse puust või metallist lihavasaraga lõikelaual. Kasutatakse ka elektrilist kobestit. 164 Vasardamiseks soovitatakse panna lihatükk toidukile vahele. Vasardamisega antakse lihatükile kuju (ovaalne, ümmargune) selle järgi, mis toitu sellest tahetakse valmistada.
annaabi.ee 
