flavonoolid flavanoonid fütoestrogeenid: flavoonid, isoflavoonid lignaanid, komestaanid LIMONOIDID FÜTOALEKSIINID GLÜKOSINOLAADID LIPOHAPE ja UBIKINOON resveratrool SAPONIINID
fruktooligosahhariide, seedimisresistentset tärklist, hemitselluloose, tselluloose, ligniine. Viimasest toodud loetelust näeme rukkileiva väga mitmeid soodsaid mõjusid inimorganismile. Esiteks, mitmekesine, piisav ja inimorganismi-sobiv kiudainete valim. Teiseks, mitmekesine fütoöstrogeenide eelühendite (lignaanide hulka kuuluvad resinoolid) sisaldus. Kolmandaks, erinevate antioksüdantide, näiteks vitamiin E, lignaanid, alküülresorsinoolid, tanniin, fütiinhape jt sisaldus koos magneesiumi, kaaliumi, foolhappe, seleeni, tsingi, riboflaviini, niatsiini, tiamiini, asendamatute rasvhapete ja inimtervislike süsivesikutega muudab rukkileiva toiduaineks, millel on väga oluline roll tervisliku soolemikrofloora kujunemises, nüüdisaja ühiskonda koormavate mitmete sajandihaiguste profülaktikas ja võimalikult tervislikuks (täisväärtuslikuks) eluks. Viimase väite kehtimiseks
ning nad saavadõ takistada imetajate endogeensete steroidsete östrogeenide toimet ning suuremates doosides indutseerida antigonadotroopseid efekte hüpotalaamuse, hüpofüüsi e. ajuripatsi ning gonaadide tasemel mõlemast soost indiviidide korral. · Fütoöstrogeenid on paljud isoflavonoidid (genisteiin, glütseteiin, daidzeiin), nende glükosiidid (genistiin, glütsetiin, daidziin), kumestaanid (kumestrool ja 4-O- metüülkumestrool, lignaanid, resortsüülhappe laktoonid (zearalenoon, zearalenool maisist). · Seni pole selgelt näidatud fütoöstrogeenide toimet inimesele. Kindlaimaks kahtlusaluseks on peetud sojaoa genisteiini. Väikelapsed võivad olla kontaktis isoflavoonidega intensiivsusega 4 mg/kg kehakaalu kohta sojal põhineva kunsttoiduga. Kas see on piisav pikaajaliste kahjulike vastuste avaldumiseks, vajab uurimist
000 korda nõrgem kui endogeensel östrogeenil. ning nad saavadõ takistada imetajate endogeensete steroidsete östrogeenide toimet ning suuremates doosides indutseerida antigonadotroopseid efekte hüpotalaamuse, hüpofüüsi e. ajuripatsi ning gonaadide tasemel mõlemast soost indiviidide korral. Fütoöstrogeenid on paljud isoflavonoidid (genisteiin, glütseteiin, daidzeiin), nende glükosiidid (genistiin, glütsetiin, daidziin), kumestaanid (kumestrool ja 4-O-metüülkumestrool, lignaanid, resortsüülhappe laktoonid (zearalenoon, zearalenool maisist). Seni pole selgelt näidatud fütoöstrogeenide toimet inimesele. Kindlaimaks kahtlusaluseks on peetud sojaoa genisteiini. Väikelapsed võivad olla kontaktis isoflavoonidega intensiivsusega 4 mg/kg kehakaalu kohta sojal põhineva kunsttoiduga. Kas see on piisav pikaajaliste kahjulike vastuste avaldumiseks, vajab uurimist. Lisaks ülalkirjeldatule inhibeerib genisteiin kasvufaktoritega seotud
annaabi.ee 
