Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga. Kuid ta on siiski suutnud niisuguste tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peab ta läbima pikki vahemaid. Tema pojad sünnivad tavaliselt vihmaperioodil. Kui täkk märaga paarituda tahab, siis puudutab ta oma ninaga mära jalgu ning laskub tema ette põlvili. Kui mära on valmis temaga paarituma, siis lähevad ta kõrvad lidusse ning ta avab suu. Tavaliselt sünnib mägisebral 1 poeg, kes juba tund aega pärast sündimist jalule tõuseb. Pärast seda püüab ta juba karjaga sammu pidada, mis kindlustab väikesel varsal vähemalt turvalisuse kiskjate eest. Mägisebrad on täiesti must-valged ning sebradest väikseimad. On olemas ka üks rahvuspark, mille nimi on ''Mountain Zebras''. See on asutatud selleks, et kaitsta mägisebrasid. Selle ülesandega on see mägi väga hästi hakkama saanud
Jrk- jrgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Sebrasid armastavad loomaaedade ja tsirkuste klastajad, kuigi neid on raske dresseerida. Paljunemine: Mral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis vimaldab varsal sndida vihmaperioodil. Kui tkk mra pab, puudutab ta oma ninaga mra jalgu ja laskub ta ette plvili, tehes samal ajal iseloomulikke hli. Kui mra on valmis tkuga paarituma, lhevad ta krvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse jrel snnitab mra harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sndimist jalgele tuseb. sna varsti pab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vhemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. Juba ndala aja mdudes hakkab varss rohtu sma, ent mra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning
kui emane selle vastu võtab, järgneb paaritumine Mõned sarnased liigid kingivad emasele putuka. Toidetud emane muneb tihti rohkem või suuremaid mune. 18. Displeide evolutsioonilise päritolu hüpoteesid. Displeide kujunemise algallikaiks peetakse järgmisi üldisi tegevuste kategooriaid: 1) Kavatsust väljendavad liigutused ehk kavatsusliigutused 2) Asendustegevused 3) Termoregulatoorsed liigutused 4) Kaitseregulatsioonid kõrvade kaitsmine lidusse ajamisega, silmade kõrvale pööramine 19. Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon, selle põhjuste seletusi Selle käigus muutub vastav tegevus stiliseerituks, stereotüüpseks, liialdatuks. Displei ühtlasi emantsipeerub, muutub selgeks ja ühemõtteliseks. Põhjuseks tagada sõnumi ühemõttelisus, varjata looma tõelist motiveeritust. KÄITUMISE FUNKTSIOON. 1. Funktsiooni mõiste ja kontseptsioon bioloogias.
Kuid miks võis selline liigutus evolutsioneeruda ähvardusdispleiks? Samuti nagu lendutõusmiseks valmistumine võib ka karvade turri ajamine tähendada järgnevat rünnakut. Järelikult kehtib selle juhtumi kohta samasugune seletus nagu kavatsust väljendavate liigutuste kohtagi. • kaitsereaktsioonid - Näide: võitlev loom kaitseb oma kergestihaavatavaid kehaosi silmade kõrvale pööramisega, kulmude kortsutamisega, kõrvade lidusse laskmisega jne). Kuid miks võis selline liigutus evolutsioneeruda ähvardusdispleiks? Kuna kaitsereaktsioon viitas looma haavamatusele, võis see mõjuda vastasele heidutavalt ning sattuda loodusliku valiku soosiva mõju alla, mille tulemusena kujuneski välja spetsiaalne ähvardusdisplei. Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon – Juba 20. sajandi alguses juhtis J. Huxley loodusteadlaste tähelepanu iseäralikule asjaolule, et kui
annaabi.ee 
