üpris mahajäänud võrreldes teiste riikidega. Sellegipoolest on Juhan Liiv noore Eesti riigi üle väga uhke ning kirjutas Eesti kirjeldamiseks ja austamiseks isamaalise luuletuse. ,,Emale" Liiv on kirjutanud selle enda ema auks, mistõttu on ka pealkirjaks pandud ,,Emale". 4.Luuletuse meeleolu ning kuidas on see saavutatud. ,,Pääsuke" Valdav tunne luuletuses on üllatumine, uudishimu, kuid ka rahulolu. Luuletuse esimene rida on: ,,Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid?". Sellest võib järeldada, et pääsukese laulu poldud oodatud ning et see tuli järsku. ,,Sina ja mina" Meeleolu on depressiivne, sünge ja kurb. Liiv paistab olevat luuletuse kirjutanud kedagi väga igatsedes ja temast unistades. ,,Noor-Eestile" Ennasthaletsev, tüdinenud meeleolu. Liiv ütleb luuletuses, et tema loomingut et tasu lugeda ega hästi hinnata, kuid mida enam luuletus edasi läheb, muutub meeleolu paremaks
lehtega") Loomad ja linnud Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu-guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") ---
lehtega") 2.3. Loomad ja linnud Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu-guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") --- Ta lauluga tõusis ülesse
Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu-guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke Lõoke Ta lauluga tõusis ülesse Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? läbi hangede! Leidsin nad sinava taeva alt, Poolkülmand tiib ta päästis veel leidsin nad kevadepäikesest, üle hangede! üle oru heljudes, talupoja räästa alt, Ja laul lõi tõustes kõlama vaeslapse laua päält. läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! Vesi
mul ütleda. (“Tuul mängib pärna lehtega”) 2.3. Loomad ja linnud Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu- guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades- tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Looma- ja linnu- luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. (“Pääsuke”) ---
annaabi.ee 
