Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. rootsi kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö. saksa u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Sveitsis, Luksemburgis taani 5,2 miljonit kõnelejat. Emakeel Taanis, esimene võõrkeel Fääri saartel ja Gröönimaal. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Taani keeles on kolm dialekti: jysk, ømål, bornholmsk. Germaani keelte iseloomulikud jooned esimene häälikunihe (Grimmi seadus) algselt oli germaani keeltes palju klusiile, kuid u 1000 eKr toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt) minevikuoleviku verbid (Can/could etc..
Liidu lilleke ( EU Eco-label ). Enamlevinud ökomärgid: Põhjamaade luigemärk ( TheNordicSwanLabel ) Üks edukamaid keskkonnamärgissüsteeme, mis rajati 1989.a, hõlmab Soomet, Rootsit, Islandi, Taanit ja Norrat. Selle ökomärgi võivad saada näiteks tooted, mille protsessis on kulutatud vähe energiat. Euroopa Liidu lilleke ( EU Eco-label ) Euroopa Ühenduse ökomärgis 1992. aastast, mis kehtib lisaks Euroopa Liidu liikmes- riikidele ka Norras, Islandil ja Lichtensteinis. Võib kasutada tooteil ning teenustel, mille puhul on keskkonnasäästlikusega arvestatud terve elutsükli vältel. Krav On kasutusel Skandinaavias. Mahemärk, mille saavad taimsed tooted, kui nende kasvatamisel pole kasutatud sünteetilisi väetisi ja keemilisi tõrjevahendeid. Loomsed tooted on saadud looma-sõbralikult, farmielanikud saavad vabalt väljas liikuda. Luomu ( haldaja: Soome Taimetootmise Kontrollkeskus )
vastavalt 32 ja 31 pensioniealist. Eesti asub 32 riigi võrdluses 10. kohal. Eestis on loenduse andmetel iga 100 tööealise kohta 27 pensioniealist, lihtsustavalt väljendudes iga nelja tööealise kohta üks pensioniealine. Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on enamikus Euroopa riikides vanadussõltuvusmäär kasvanud. Suurimad muutused toimusid Saksamaal, Leedus, Lichtensteinis, Lätis ja Kreekas. Eestis elas 2000. aastal 22 pensioniealist 100 tööealise kohta. Madala sündimuse ja oodatava eluea ning põlvkondade vaheldumise aja pikenemise tõttu jätkub vanadussõltuvusmäära kasvutrend Euroopas ka edaspidi. Tuginedes ÜRO rahvastikuprognoosile tuleb selleks, et kogu Euroopas säiliks vanadussõltuvusmäär alla 15%, tõsta aastaks 2025 pensionile mineku iga 70 eluaastani ning aastaks 2050 juba 75 aastani
70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Alle mennesker er født frie og med samme menneskeverd og menneskerettigheter. De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd. rootsi – kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö. saksa – u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Šveitsis, Luksemburgis taani – 5,2 miljonit kõnelejat. Emakeel Taanis, esimene võõrkeel Fääri saartel ja Gröönimaal. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Taani keeles on kolm dialekti: jysk, ømål, bornholmsk. Alle mennesker er født frie og lige i værdighed og rettigheder. De er udstyret med fornuft og samvittighed, og de bør handle mod hverandre i en broderskabets ånd. Germaani keelte iseloomulikud jooned
annaabi.ee 
