8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib k...
Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. Paljudel liikidel nukk talvitub. Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. [3] Kokkuvõte Surulased on reeglina öösiti lendajad ning nende imilondid on valdavalt pikad. Nad ei lasku õiele nii nagu päevaliblikad ja ei vaja lendamiseks päiksesoojust. Samuti on surulased liblikalistest parimad lendajad ja kiired manööverdajad. Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega, paksud ning tagakehal asuva sarvekesega, enamus röövikuid on helerohelise ja pruuni varjevärvusega. Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel liigil on kuulmiselundilaadsed organid peas. Mõned suruliigid toituvad silma pisaravedelikust või tontsuru kombel mesilaste meest. Kasutatud kirjandus 1. http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik17.htm 2. https://en
4. Enesekaitse................................................................................7 3. Lisa....................................................................................................8 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta...................................................8 3.2. Pildid...........................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi koostasin ma liblikalistest. Valisin liblikad kuna nad on nii võrratult ilusad. Kui väljas on näha liblikaid siis on teada, et suvi pole enam kaugel. Järgnevas tuleb juttu nende arengust, toitumisest, levikust ning sise- ja välisehitusest. Lähemalt tutvustan ma Pääsusaba liiki. Ka seal kirjutasin ma nende paljunemisest, toitumisest, keskkonnast ja ka enesekaitsest. Töö lõppust leiab ka lisasid, mis minu arvates sobisid siia. 3 1. LIBLIKALISED 1.1. Areng
Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab elamutes lendlemas veebruarist kuni sügiseni. Nende vastsed eelistavad toiduks villa ja villast valmistatud esemeid ning karusnahka, kuid võivad kahjustada ka kollektsioone. Röövikud koovad endale võrgendiniidist torukujulise varjupaiga. Lisaks koidele elab hoonetes mitmeid leedikuid. Mõnikord võib köögis kohata
Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab elamutes lendlemas veebruarist kuni sügiseni. Nende vastsed eelistavad toiduks villa ja villast valmistatud esemeid ning karusnahka, kuid võivad kahjustada ka kollektsioone. Röövikud koovad endale võrgendiniidist torukujulise varjupaiga. Lisaks koidele elab hoonetes mitmeid leedikuid. Mõnikord võib köögis kohata
Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus). Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL Loodusdirektiivi II, IV lisa liik. Kiililisi on leitud 19 liiki, sh ka üks EPR liik (Anax imperator). 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Nigula Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Nigula LKA) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on asutatud Keskkonnaministeeriumi 14. jaanuari 1991
annaabi.ee 
