Sinu vastus on vale. Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased ja malmid on paljukomponentsed sulamid, mille põhikomponendid on: Vali üks või enam: 1. S 2. Fe 3. Mn 4. Si 5. C 6. P Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tavaliselt kristalliseerunud grafiit on malmides: Vali üks: 1. pesajas 2. kerajas 3. libleline Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ...on lisandid, mis on sulamisse jäänud selle saamise käigus. Vali üks: 1. Legeerivad elemendid 2. Tavalisandid 3. Juhulisandid Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased sisaldavad malmidega võrreldes vähem C. Vali üks: Tõene
Liblejas grafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Saamis viis: Tavalisel kristalliseerumisel on tekkinud grafiit liblejas Kasutusala: Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Kerajas grafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiitmalmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiitmalmide plastsus (katkevenivus A on 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem võrreldes liblegrafiitmalmiga. Saamis viis: Keragrafiitmalmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Kasutusala: Rattarumm, veotelje korpus, käigukasti korpus Pesagrafiitmalm:
Tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. 2900 - 6378 km läbimõõt, Suur rõhk. Tuum Välistuum 2900-5100 Raud, nikkel Vedel sisetuum 5100-6378 Raud, nikkel tahke Mineraal - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid). Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid.
1.3 Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakestetüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog-selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma-dustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmi-del) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. 1.4 Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne.
4. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 5. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 23 Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? : 1. Grafiidiosakeste suurusest 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste kujust 24 Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? : 1. Grafiidiosakeste tugevusest 2. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 3. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25 Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? : 1. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse 2. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 3
nimetada neid uinunud vulkaanideks. Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Magma on tekkinud sügaval maapõues, kus kivimite ülessulamiseks on piisavalt kõrge temperatuur. Läbi vulkaanipursete maapinnani jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. 6
Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad 1 mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku: Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51.
48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmiss Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F
Question 23 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Vali üks: 1. Grafiidiosakeste kujust 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste suurusest Question 24 Partially correct Mark 2,67 out of 4,00 Question text Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Vali üks või enam: 1. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 2. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 3. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 4. Grafiidiosakeste tugevusest Question 25 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Vali üks: 1. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 2. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 3
A. 100...350 100% B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response Value Correct Answer A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 33,333% B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja 33,333% sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest Student Response Value Correct Answer D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct
katkevenivus ei ületa 0,5%. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt iblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalliseerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks.
ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Table 1. Grafiidiosakeste kuju mõju malmi tugevusele ja plastsusele Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiit 350 0
mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 2 Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana.
struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Tempermalm selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- või perliit. Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi dusega 2,2…3,0% ja ränisisaldusega 0,7…1,5% tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma- Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et dustega. valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950…1050 °C. Nendel Keragrafiidiga malmide plastsus (katkeveni-
Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus on peaaegu null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Tempermalm sisaldab vaba grafiiti pesadena. Saadakse valgemalmi lõõmutamise tulemusena. Omab mõningast sitkust st. malm on külmalt deformeeritav. Kasutatakse valudetailidena, mille ristlõike mõõtmed ei ületa 50 mm. 2.3.3. Alumiiniumisulamid Deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt:
struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit dusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% või perliit. kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma- pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel dustega. temperatuuridel koosneb malmi struktuur auste- Keragrafiidiga malmide plastsus (katkeveni- niidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel vus A 15...20% ferriitsetel, 2..
annaabi.ee 
