35%). Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Terase mark: C35E. Terase C35E tõmbetugevus jääb vahemikku 550-780N/mm2, voolavuspiir 320-430N/mm2, katkevenivus A on 17-20% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 5: Üleeutektoidteras süsinikusisaldusega 1.1%. Terase mark: C110E. Struktuuri koostis: Perliit + sekundaar tsementiit. Malmid: Lihv 1: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.4% Lihv 2: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.5% Lihv 3: Keragrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit + keragrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3% Lihv 4: Pesagrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + pesagrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3.2%
tugevam -50.0% d. sitkem Score:-5 / 10 Küsimus 3 (10 points) Millised väited on õiged pesagrafiitmalmi kohta? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 34.0% a. On oma kuju poolest nõrgem ja hapram võrreldes keragrafiitmalmiga, aga tugevam ja sitkem kui liblegrafiitmalm -60.0% b Tekib Si lisamisel ja aeglasel jahtumisel . 33.0% c. Pesagrafiitmalm saadakse valgemalmist valudetaili lõõmutamisel umbes 40 tundi, mis teeb pesagrafiitmalmist detailide tootmise kalliks 33.0% d Grafiitmalmi metalse põhimassi . mikrostruktuur võib koosneda ferriidist ja
Alaeutektmalmid: 2,14%
Deformeeritavad markeeritakse koostise järgi. C – vasevalusulam; C-GP – survevalu; C-GM – kokillvalu. Vene tähise järgi vask M ja järgneb tinglikpuhtusastme number. Joodised: Üldtähis B, järgneb joodise omadusi tagava põhielemendi sümbol ja massiprotsent. Margitähise lõpus näidatakse sulamistemp või –intervall. Alla 2% elemendi sisaldus, numbriga ei näidata. Malmid: Üldtähis GJ. Markeeritakse liigi ja tõmbetugevuse järgi. GJL – liblegrafiitmalm (nt: GJL-HB 195) GJS – keragrafiitmalm, S-sfäär; liigitähise (S) järel näidatakse lisaks tõmbetugevusele veel katkevenivus. GJM – tempermalm (B-must; W-valge) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi. Esimene täht näitab malmi liiki grafiidi osakeste kuju järgi (L-lamellgrafiit, libleja kujuga; S-sferoidaalne grafiit, keraja kujuga). EN – GJLA-XniCuCr 15-6-2. L – liblegrafiit A – austeniitstruktuuriga
austeniidist ja ledeburiidist. Temperatuuri langedes eraldub austeniidist sekundartsementiiti ja ulejaanud osa austeniidist laguneb eutektoidmuutuse temp-l perliidiks. Aeglase jahtumise tulemusena koosneb seega struktuur toatemp-il ledeburiidist, perliidist ja sekundaartsementiidist. 7)Põhilised legeerivad lisandid........nende sisaldus. Cr,Ni,Cu(alates 0,50%); Mn(alates 1,80%); Mo(alates 0,10%); Nb(alates 0,08%); Ti,V(0,12%); 8)grafiitmalmide liigitus lähtudes grafiiti kuju. Liblegrafiitmalm ehk hallmalm, keragrafiitmalm ehk kõrgtugev malm, tempermalm(pesagrafiit) 9)mis on mitteraua sulamite ligitus...... termotoodeldavaiks ja valatavaiks? millised on valu sulameid ...... Deformeeritavad ehk survetoodeldavad (valitatakse valmistamise teel plekki, latte, torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) Liigituse alguseseks on FD ( sirge mis läbib eutektoidmuutuse punkti jaotab: vasakul- derformeeritavamad, paremal-valusulamid). 10)Selgitage tähist AC-AlSi9Mg
Alaeutektmalmid: 2,14%
grafiidist. Mehaanilised omadused sõltuvad grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist. Vaba grafiidiga malmide mehaanilised omadused: Liik Tõmbetugevus Kõvadus (HB) Katkevenivus (%) (N/mm2) Liblegrafiitmalm 100-350 190-275 ~0 Keragrafiitmalm 350-1000 140-360 22-2 Pesagrafiitmalm 300-800 100-320 12-1,5 Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist, kuna see sõltub metalsest põhimassist. Malmide termotöötlus 1) Lõõmutamine - tempermalmi saamiseks - saadakse ferriit- või perliitstruktuur. 2) Normaliseerimine - grafiitmalmide omaduste parandamiseks
füüsokaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandart EN10027. Kasutuses on erinevad margitähise põhiliseid sümboleid vastavalt kasutusalale. S – ehitusteras P – surveotstarbeline teras E – masinaehitusteras Sümbolile järgnev nubmer näitab voolavuspiiri või tõmbetugevust. 13. Malmide margitähised Malmide EN margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL – liblegrafiitmalm ehk hallmalm GJS – keragrafiitmalm GJM – tempermalm Sümbolile järgnev nubmer näitab voolavuspiiri või tõmbetugevust. 16 14. AL, CU margitähised Alumiiniumi (Al) margitähis põhineb Saksa tähistussüsteemil, nummerdussüsteem ja oleku tähistus aga rahvusvahelistel ISO-standarditel Deformeeritav AW-Al 99,6 Valualumiinium AC-Al99,5 Vase (Cu) margitähistussüsteem põhineb standardil ISO1190-1, nummerdussüsteem
Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 Ti, V, Zr Ce, N, P, S 100 B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) Kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus 5%): näit. X12CrNi18-10 (0,12% C, 18% Cr, 10% Ni) Malmide margitähistus Malmide margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL liblegrafiitmalm (hallmalm), GJS keragrafiitmalm, GJM (GJMB, GJMW) tempermalm. Sümbolile järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust Rm, N/mm(hallmalmid, näit. GJL-200) või tõmbetugevust Rm, N/mm ja katkevenivust A, % (keragrafiit- ja tempermalmid,näit. GJS-600-3). Malmide tunnusnumbrite süsteem on järgmine: Hallmalmid JL1010...JL1060 või JL2010...JL2060 (markeerimisel kõva- duse HB järgi) Keragrafiitmalmid JS1015...JS1090 või JS2010..
Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba grafiidiga malmid, tuntud eelkõige hallmalmidena. Valgemalmid liigitatakse alljärgnevalt: - alaeutektsed, struktuuriga P + T” + Le (joon. 2.11a), - eutektsed, struktuuriga Le (joon. 2.8), - üleeutektsed, struktuuriga Le + T (joon. 2.11b). Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: - liblegrafiitmalm e. hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul; - keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidina sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige spetsiaalsete lisandite – modifikaatorite (nt Mg) sisseviimine sulamalmi. - tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi kujul
üldtähis on G, mis on margis esimene täht. Vene ГОСТ malmidel on üldtähiseks Ч (Чугун), Soome SFS malmidel GR. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse tavalise valamise teel põhliselt muldvormidesse. Vastavalt Eurostandardile EN 1561 on liblegrafiitmalmide margitähis GJL, tähise järel näidatakse arvuga sellele malmile tagatud tõmbetugevus N/ mm 2 , näiteks EN-GJL-150 on liblegrafiitmalm, mille minimaalne ja seega garanteeritud tõmbetugevus Rm on 150 N/ 2 2 mm . Liblegrafiitmalmist valandite tõmbetugevus võib olla kuni 350 N/ mm . Lihtsustatult kasutatakse margitähist ka ilma eellisandita EN, seega GJL-150 on hallmalm tõmbetugevusega 150 N/ mm 2 . Kasutatakse ka margitähistust malmi nõutava kõvaduse järgi
Tänapäeval leiavad temper- Malmi liik ja Omadused, Kasutus- malmide asemel kasutamist üha enam sulametalli margitähis min omadused otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga Rm A malmid. N/mm2 % Liblegrafiitmalm Head antifrikt- Malmi valu (EN1561) sioonomadu- Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toor- GJL-100 100 - sed, hea vib- malm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malm- GJL-200 200 - ratsioonisum- valandite valmistamiseks kasutatakse masina- GJL-350 350 - mutavus ja ehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate
- 27 - liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi G tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- a) selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Liblegrafiitmalm e. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja hallmalm keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malm- G valandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab b)
rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe 3C). Need on valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need on grafiitmalmid (tuntumad neist on hallmalmid). Tabel 2.10. Malmid Malmi liik Omadused, min Kasutusomadused ja margitähis Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiitmalm (EN1561) Head antifriktsioonomadused, GJL-100 100 - hea vibratsioonisummutavus ja GJL-200 200 - vastupanu väsimusele GJL-350 350 - Keragrafiitmalm (EN1563) Suur tugevus, plastsus ja sitkus GJS-350-22 350 22 GJS-600-3 600 3
annaabi.ee 
