pooluste arvust ja toitevoolu sagedusest · Rootori pöörlemapanemiseks on vaja tekitada vool rootorimähises · Staatori ja rootori mähised on omavahel magnetahela kaudu elektromagnetilises sidestuses · Asünkroonmootori puhul tekitatakse vool elektromagnetilise induktsiooniga, sellest ka nimetus induction motor · Emj. ja voolu tekitamiseks rootorimähises, peavad staatori magnetvälja ja rootori pöörlemiskiirused teineteisest erinema · Kiiruste erinevust nimetatakse rootori libistuseks (slip) s 21 · Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus (tavaliselt 1...6 %) · Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment võllil on avaldatav: kus 1 sünkroonnurkiirus, Pmeh mehaaniline võimsus mootori võllil (mootori sildiandmetest) · Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist kiirenduma nurkkiirendusega =d/dt (rad/s2)
Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp. Staatorimähisest, täpsemini tema pooluspaaride arvust sõltub mootori pöörlemiskiirus. Sünkroonkiirus (magnetvälja pöörlemiskiirus) sõltub nii sagedusest kui ka pooluspaaride arvust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühimähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Staatormähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevust nim libistuseks, mida võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämisena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb asünkroonselt. Kui mootori koormus kasvab, siis libistus suureneb, seega suureneb ka rootoris indutseeritud emj ja seega ka vool. Lisaks pöörlemiskiirusele ja voolule sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cosφ Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5-7 korda
konstantse ehk sünkroonkiiruse n1 ja rootori pöörlemiskiiruse n2 vahe. kolm võimallikku olukorda1)norm 2)tühijooks 3) lühis Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks. 2.Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seadusete alusel.Ohmi seadus: vool on juhtmes Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonselt pöörlevast staatori võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega: I=U/R Kirhhoffi I seadus:
64. Asünkroonmootor 1. Mis tekitab kolmefaasilises asünkroonmootoris pöörleva magnetvälja? 2. Asünkroonmootor, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse? 3. Asünkroonmootorite liigitamine. 4. Kui suur on asünkroonmootori käivitusvool võrreldes nimivooluga? 5. Millest sõltub asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus? 6. Millest sõltub magnetvälja pöörlemiskiirus? 7. Kuidas saab muuta asünkroonmootori rootori põõrlemise kiirust? 8. Mida nimetatakse libistuseks? 9. Mida tähendab, mootor töötab mittesünkroonselt ehk asünkroonselt? 10.Kui palju jääb asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus magnetvälja pöörlemiskiirusest väiksemaks? 11.Kuidas muutub koormuse kasvamisega libistus? 12.Mida nimetatakse vääratusmomendiks? 13.Milline on vääratusmomendile vastav libistus sõltuvalt mootori võimsusest ja konstruktsioonilt? 15.Mis sobib hästi asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks? 16
sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast.
Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevust iseloomustab
libistus. Libistust võib vaadelda kui rootori suhtelist mahajäämust sünkroonkiirusega pöörelvast staatori
magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest ka mootori nimetus.
Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks.
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast.
Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
libisemine üksteise suhtes. Dislokatsioon ei või katkeda kristalli sees, vaid see läheb pinnale või sulgub silmuseks. Dislokatsioonid tekivad kristallide moodustumisel sulamist või gaasitaolisest olekust väikeste desorientatsiooninurkadega kristalliblokkide kokkukasvamisel ning need mõjutavad materjali mitmeid omadusi. Dislokatsioonid võivad välise pinge toimel liikuda, mille tagajärjel toimub nihe. Plastse deformatsiooni protsessi, mis toimub dislokatsiooni liikumisel nimetatakse libistuseks, ning mööda dislokatsioon liigub libisemistasand. Libisemissüsteem sõltub metalli kristallistruktuurist ja on niisugune, mille puhul aatomite väändedeformatsioon oleks dislokatsioonide liikumisel minimaalne. Tavaliselt on libisemistasandil aatomite paigutus tihedaim (suurim planaarne tihedus), libisemissuund on aga selle tasandil niisugune, kus aatomite tihedus on suurim (suurim lineaarne tihedus). fcc- või bcc-kristallivõrega metallidel on suhteliselt palju libisemissüsteeme
annaabi.ee 
