vool ja seega ka pidurdusmoment. 4) Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootorite käivitamine Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid: 1) suurendatud libistusega 2) sügav- ja kaksikuuretega mootorid Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega: 1) Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus . 2) Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel. 3) Ebasümmeetrilist reostaatkäivitust (takisti ühes faasis) kasutatakse väikese võimsusega mootorite momendi piiramiseks.
võrguga tekitab staatorimähis pulseeriva magnetvoo. Seda voogu võib lahutada kaheks vastas
suunas pöörlevaks magnetvooks, mille pöörlemiskiirus n1=60f1/p. Libistus pärisuunalise voo
suhtes, vastassuunalise voo suhtes
n + n2 n - n2
s2 = 1 > s1 s1 = 1
n1 n1
Magnetvoog 1 ja 2 indutseerivad rootorimähises elektromotoorjõude E'21 ja E'22, mis
tekitavad voolusid I'21 ja I'22. Voolu sagedus rootorimähises on võrdeline libistusega. Kuna
s1
P = P -1 = 57990 0,8 -1 = 14500 W. Keskmine vajalik võimsus 30 Pt1 + Pt 2 57990 0,1111 + 14500 2,05 Pk = = = 16735,8 N. t1 + t 2 0,1111 + 2,05 Elektrimootori pöörlemissagedus nm = int = 7,2 3,33 = 23,98 s-1. Valime esialgse elektrimootori suurendatud libistusega 4AC200 M4, Pn = 26 kW, nn = 1410 min-1, sn = 0,06, In = 59,4 A, n = 87,5%, cos n = 0,92, Ik/In = 7, µk = 2,0, µmin = 1,6, µv = 2,2, Jm = 0,37 kgm2. Töömasina ekstsentriku täpsustatud pöörlemissagedus 1410 nn 23,5 nm = = 23,5 s-1, n1 = = = 3,26 s-1 60 i 7, 2
T= Pn' ļ?' Ļ (1.4 ) 2r.f s kus rootorivoolu saab arvutada vastavalt aseskeemiļe. Rootorimähise pirulaefekti tõttur jaotub vool rnähise lattide ristļõike ulatuses suurematel sagedrrstel ebaühtlaseļt. Mootori käivituse alghetkel on rootorimäliise sagedus ntaksimaalne ja väherreb edaspidi koos libistusega. Nimitalitluses on rootorivooļu sagedus väike, tavaliselt vaid rnõni herts. Seepärast avaldub piruraefekt pearniselt käivituse alghetkel, vähendades rootorirnäļrise lartide efektįivset ristlõikepinda ja suurendades sellega rnähise takistusį. Seega į0 toitnub käivitusel rootoritakistuse automaatne suurenemine. Võrdluseks võįb öeļda, et
ruumiliselt nihutatud mähist, mida läbivad ajaliselt nihutatud voolud. Maksimaalne pöördemoment saavutatakse juhul, kui magnetvälja vektor on risti indutseeritud voolu vektoriga. 21. Asünkroonmootorite käivitamine. Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid (suurendatud libistusega sügav- ja kaksikuuretega mootoreid). Püsiolukorras töötamisel on aga nende kasutegur ja võimsustegur väiksemad. Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega. Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus reaktor. Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel.
Kõige mugavam on muidugi kasutada programmilisi vahendeid, kuid arvestades vektorjuhtimisseadmetelt nõutavat suurt toimekiirust, kasutatakse praktikas sageli kombineeritud vahendeid. Otsese vektorjuhtimise rakendamise probleemiks on asünkroonmootori dünaamika- mudeli arvutamine, st mootori simuleerimine juhtimiseks piisava kiirusega. 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine. Asünkroonmootori momendi võib tema tööpiirkonnas lugeda võrdeliseks libistusega, st teatud lihtsustuste korral loetakse mehaaniline tunnusjoon mootori tööpiirkonnas lineaarseks. Niisugusest järeldusest tuleneb, et mootori momenti saab juhtida tema libistuse s = ( kaudu. Pöörleva magnetvälja nurkkiirust võime vaadelda koosnevana kahest komponendist: s , kus s = s *
annaabi.ee 
