SUUSKADE MÄÄRIMINE LIBISEMISE MÄÄRIMINE Ostes uued suusad, töötle kõigepealt suusataldade libisemispinnad põhjaparafiiniga, milleks sobivad ideaalselt ka sinine SG6 või violett SG4. Vanad, juba kasutusel olnud suuskadel tuleks kõigepealt tallad suusahoolduses kivilihvida ja alles seejärel põhjade töötlemise kallale asuda. Pea meeles, et korralik põhjade töötlemine on eelduseks heale libisemisele. SG2 valge SG4 violett SG6 sinine SG8 roheline SGG grafiit (+10°...-1°C) (-1°...-7°C) (-7°...-12°C) (-10°...-30°C)
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suu...
vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad (joon 5-6). Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 7. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid. 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10
libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0,002 vastavat pinget nim voolamistugevuseks. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini, millele vastavat pinget nim tõmbetugevuseks. Tekib ,,kael" ja pinge väheneb kuni katkemiseni. Venitavus on materjali suhteline pikenimine enne katkemist: venitatavus ja rabedus sõltuvad temp. 7. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid. Plastiline deformatsioon toimub just dislokatsioonide liikumise kaudu. Sellist plastilist deformatsiooni nim libisemiks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub nim libisekmispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kritallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Igga kritallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil on omakorda suunad, mida nim libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja-suunad on
Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad. Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 5. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4, 5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued.
Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad. Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 5. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4, 5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued.
Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab näiliselt vähenema kuni katkemiseni (p F). See on nn tehniline pinge (kõver 1 joonisel 5-5). Tehnilise pinge arvutamisel kasutatakse esialgset ristlõike pindala A0, mis ei ole õige, kuna deformatsiooni käigus ristlõike pindala veidi väheneb. Alates punktist M tekib katsekehas nn ,,kael" ja ristlõike pindala hakkab väga kiiresti vähenema. Tegeliku pinge muutusele vastab joonisel 5-5 kõver 2. 5. Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4,5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10.
N: ründavad DNA molekule, olulisi valke aga ka rakustruktuure. Monohapnik tekib organismis ja tuleb teatud koguses sissehingatava õhuga. Antioksüdandid on ained, mis suudavad peatada vabade radikaalide toimet. Olulisemad C, B ja beetakaroteen 3. toidus sisalduv energiahulk liigtoitumine Vananemine mõjutab: 1. luustikku see avaldub kahe olulise protsessina: a) liigesepõletik:liigest kattev kõhrepind kulub ja libisemispinnad vähenevad, b) osteoporoos e. luude hõrenemine alates 20a. hakkab aeglaselt hõrenema. Meeste luud on tihedamad kui naistel ja meestel on see probleem väiksem, sest naistel peale menopausi, luud muutuvad tunduvalt kiiremini hõredamaks, seoses hormonaalse talitlusega. 2. sigimiselundkonda meeste vananedes nende viljakus väheneb kuid nad võivad isaks saada ka kõrges vanuses. Oluline on mehe üldine tervislik seisund
SISUKORD Sisukord SISUKORD..........................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 MÄÄRIMISEKS VAJAMINEVAD TÖÖVAHENDID.....................................................................3 UUTE SUUSKADE JA LUMELAUA ETTEVALMISTUS...............................................................5 LIBISEMISE MÄÄRIMINE...............................................................................................................6 PINDAINED....................................................................................................................................13 PIDAMISE MÄÄRIMINE.....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
