otsusetegemised ei sõltuks ainuüksi juristide ja kohtunike endi subjektiivsetest tõlgendustest (http://www.hot.ee). 3.6. Korporatiivne demokraatia Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll autoritarismiga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi (http://www.hot.ee). 3.7. Delegatiivne demokraatia See on lähedane hääletusdemokraatiale, kuid pole täielikult esindusdemokraatia, kuna valitud
See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. 2.7 Korporatiivne demokraatia Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll autoritarismiga nt. Itaalia fashismiga ja Portugalis Salazari diktatuuriga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi. (Rinne, 2013) 8
Demokraatia olemus määratletakse ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja otsusetegemised ei sõltuks ainuüksi juristide ja kohtunike endi subjektiivsetest tõlgendustest. (D. Robertson, lk.88). 1.11 Korporatiivne demokraatia Valitsemissüsteem, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid esindavad ühiskonna piiratud hulga tähtsamaid huve ning osalevad poliitilistes läbirääkimistes ja vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Liberaalkorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, 6 põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. (Demokraatia, 2004) 1.12 Rahvahääletuse demokraatia Otserahvahääletuse demokraatias on konstitutsioonilised parandused pandud rahvale hääletamiseks, kus näiteks riigipea saab oma volitused otsesel rahvahääletusel
tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises.“ (Demokraatia liigid, 2004) Eksisteerivad kaks erinevat korporatismi: riigi- ja liberaalkorporatism. Riigikorporatismi seostatakse rohkem küll autoritarismiga. Näiteks Itaalia fašismiga ja Portugalis Salazari diktatuuriga. Liberaalkorporatismi, teise nimega neokorporatismi, seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel on poliitilistel läbirääkimistel riigiga privilegeeritud seisund. (Demokraatia liigid, 2004) 10 3.5. Delegatiivne demokraatia Delegatiivne demokraatia on lähedane hääletusdemokraatiale, kuid pole täielikult esindusdemokraatia
annaabi.ee 
