jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees.
ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Erakonna tegevuse eesmärgiks on oma liikmete ja toetajate poliitiliste huvide väljendamine, osavõtt riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisest ning Erakonna programmiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike reformide ettevalmistamine ja läbiviimine. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Reformierakonna taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. EESTIMAA RAHVALIIT ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond. ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku
sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. Erakond toetab proportsionaalset maksusüsteemi ning madalat tulumaksu (lubasid 10%). Nad pooldavad vaba kaubandust ning tasulist haridust. Nad leiavad, et riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab
vabakutseline kirjanik ja poliitik. [redigeeri] Poliitiline tegevus Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale. Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 19891992, Eesti Komitee liige 19901992, kultuuri- ja haridusminister 19921994, Tallinna linnavolikogu liige 19961999 ja 19992000. Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 19921995, 19951999 ja alates 1999. Ta kuulus 1990 1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. Ta valiti Riigikogu VIIXI koosseisu liikmeks. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult[1]. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees.
tingimata seda, et tuleb hakata iga hinnaga ära kaotama või maha vaikima kõiki loomulikke erinevusi, mis on meeste-naiste, noorte- vanade ja eri nahavärviga inimeste vahel. Õigus ja õigusteadus ühiskonnas Õigus on ühiskondlik nähtus. Inimene on poliitiline=ühiskondlik=õiguslik loom. Tänapäeva ühiskond: võrdne vabadus, vabade võrdsus. Probleem: ..vendluse ja vabaduse vahel säriseb demokraatia kontekstis selge pinge. Lahendus: kokkuvõttes võib tänapäeva liberaaldemokraatlikku riiki kenasti kirjeldada põhinevana ulatuslikul vabadusel, arvestataval võrdsusel ja teatud lõikudes ka vendlusel. “Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine” Leif Kalev “Prantsuse revolutsiooni juhtmõtted vabadus, võrdsus ja vendlus on kujunenud tänase poliitilise korralduse harjumuspärasteks alusteks. Siiski on toimunud mitu olulist teisenemist..” http://www.vikerkaar.ee/archives/12522 Söömiskäitumine
alusel. Ka igal valijal on kaks häält: ühe annab ta majoritaarsuse põhimõttel ühele neist kandidaatidest, kes on üles seatud tema regioonis (valimisringkonnas), teise aga proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Näiteks saab Vene Föderatsiooni kodanik Ivanov endale niimoodi Riigiduumas kaks esindajat – proua Sidorova, kes esindab Krasnojarski kraid, ja härra Žirinovski, kes esindab Vene Liberaaldemokraatlikku Parteid. Lisaks Venemaale on hübriidne valimissüsteem käibel ka Itaalias, Saksamaal, Leedus ja Ungaris. Selle peamiseks eeliseks teiste valimissüsteemide ees peetakse asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta
annaabi.ee 
