JÕHVIKAS Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda
Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla Harilik mustikas sees roomavad võsundid. Need otsivad endale (Vaccinum myrtillus) sobiva koha, kasvatavad Jõhvikas on kääbuspõõsas. Kuigi tema välimusel pole mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre Harilik jõhvikas koor vanemas eas kestendama ja eraldub
abrotanum) põletamisel saadud tuhast salvi, millel olevat võime habe kiiremini kasvama panna, et siis mehisem välja näha. Koirohust (A. absinthium) valmistatud teed on soovitatud anda juua sapistele naistele, siis pidavat nende kurjus üle minema. Saksamaal usuti, et puju kaitseb kandjat musta maagia, haiguste, kurjade vaimude ja halva õnne eest. Kui aga keegi kavatseb reisida Lõuna-Ameerika vihmametsadesse, siis võib ta seal kohtuda ilusa roosaõielise liaaniga, kellel tore nimi amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi). Kaapiväät on Lõuna-Ameerika loodeosa "vägev ravim", mis ravib nii ravitsejat kui ravialust. Kasutatakse taime kuivatatud või värsket koort. Amasoonase samaanid joovad kaapiväädist valmistatud jooki, et saada ühendus vaimude maailmaga, mis aitab neil haigusi ravida, kohut mõista ja tulevikku ette näha. Kui jooki kasutatakse ravimiseks, siis joob seda samaan, mitte haige.
Eestis kasvab mandriosa niisketel aladel, eriti siirdesoodes ja rabades ning rabamännikutes küllaltki laialdaselt. (Marjaraamat, 2006) 2.6 Harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris) Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda
taimevarredega ühendab. Jõhvika teine rahvakeelne nimi kuremari on tuntud peamiselt Lõuna-Eestis. See lähtub ilmselt tähelepanekust, et kurg ja jõhvikas asustavad samu elupaiku. Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda
annaabi.ee 
