Perekonnapetuse kordamisksimused. 1.)Perekond on lhedaste ja ksteisest sltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud vrtusi, eesmrke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust ksteise suhtes. Funktsionalistlik ksitlus vtab omaks perekonna definitsiooni, mis rhutab perekonna tegevusi ja nende mju hiskonna struktuuri silitamiseks, millest perekond on omakorda ks osa. George Peter Murdocki kohaselt tidab perekond nelja funktsionaalset hiskonna psimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete le, taastootmine,
enda kui ksikisiku peale,sest just ennast ma tunnen kige paremini. Aga..kki jb minu enese enesekindlus teele takistuseks? Vtan n sdame rindu ja otsustan,et olen piisavalt enesekindel,et teha teemakohaseid otsuseid ja juda mingisuguste vljavaadeteni. Ma leian,et mul on vrtus suuresti lbi ellujmis-instinkti tnu millele on mul hirm surra. Ja elu eest annab iga inimene ju kik(enda vi enda lapse,lhedase elu eest tavapraselt) EHK elul on tohutu vrtus. Vrtus on ka lhedaste silmis kellele minu lahkumine vi nn valed otsused kvasti haiget teeksid ja mina kui INIMENE ei taha seda ometigi teha(emotsioonid ja tunded-just need mis eristavad meid robotitest ja kunagi videti,et ka loomadest). Igast hest meist oodatakse tulevasti presidente kes toovad maailmale rahu vi nt arste kes leiaksid kiireimas korras aidsile ravi..taaskord vrtus aga seda juba laiemas perspektiivis inimkonnale. Olenemata sellest kes ma olen vi kelleks ma ka saan(kasvi 40 aasta prast)
prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge. Riigipeaks oli president, seadusandlik vim kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete
Meie geenides on tung seda kujundada, mnikord vajab see lihtsalt vikest tuget . Me kik tahame tegelikult paremad olla,kui alati vlja tuleb . Niteks ra unusta , milline jud on snadel "palun" ja "tnan". See lihtne lugupidamise vi lahkuse vljendus vib kellegi peva paremaks muuta . Isegi meie vaenlased on tnulikkust vrt. Hoia oma spru ja perekonda .Elus tuleb ka raskeid hetki ette ning just nemad on sulle keerulistel aegadel toeks ning jagatud muret on poole kergem kanda. Lisaks suhted lhedaste inimestega rikastavad sinu elu. Ole sdamlik ning abivalmis, sest sa ei tea kunagi, millal sul endal on vaja toetavat ktt . Niteks hiljuti kogesin olukorda, kus absoluutselt kik asjad tundusid valesti minevat, aga iga kord, kui olin valmis alla andma, ilmus keegi ja pakkus abi. Selline lahkus rmustas hinge . Hmmastav kui lihtsate asjadega vib inimesi rmustada ja neid nnelikuks teha . Tuleb lihtsalt sstida enda ellu positiivsust, niteks naeratades .Sellega
kummitama.? **** peaks mainima, et vga raske on siin ldse mingit mju hiskonnale leida, sest tegemist on utoopilise looga:D*** Autor tahab selle ballaadiga elda: mitte seada td esikohale ja mrgata rohkem oma last? hehhee.... :S - ema ja poeg, udusunengu poisist, kes neb oma surnud venda unes,ei suuda leppida tsiasjaga, et vend on nende seast lahkunud, kinnitab vastupidiselt ema snadele, et vend pole veel rahu leidnud. Autor nitab ballaadiga, kuidas lhedaste surmaga ei suudeta tavaliselt leppida, usutakse, et nad pole priselt rahu saanud, rhutab taeva ja maa ning tiigri ja lvi vastandlikkust. **** Pean mainima jlle, et vga imelikud ballaadid on... :S **** Keballaad - Jlle inimese surmajrgsest elust, hinge tagasiprdumisest maapeale(sest hing ei saanud rahu, laps peksti surnuks jnejne...) Arvab, et autor on valinud need ballaadid nitamaks, kuidas tolle aja hiskonnas usuti surnute naasmist maapeale, kummitama jmist jne.
argitoimetused intimised pildid Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu klje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes srama mne prlikee, heleda juuksekihara vi tooli polstrinaela Armastatuimad vrvid on sinine ja kollane Ta noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sgavad, tsised, ka kannatust ja muret vljendavad maalid Sellises kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete lhedaste inimeste, ka abikaasa - palju kordi maalitud Saskia surm, tellijate tdinemine ta kunstist ning vaesumine Poolhmarusest toob valgusvoog esile imeliselt kiirgava ilme ja maheda pilguga ngusid, elu ninud vanakeste kortsulisi palgeid ja krobelisest kangast rsid. Piirdus soojade tumepruunide, kuldsete ning sgavpunaste toonidega, vahel lisas ka tuhmi sinist ja ometi li ta oma maalides rikka ja mitmekesise maailma.
Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on jrgneva plvkonna arengus vtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete psivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb lhna ja eristab lhna jrgi oma ema teistest. pib ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni. Teisel elukuul koogamine- laps hlitseb kasutades eelkige tishlikuid. Kolmekuune- naeratab. 8-9 kuusel imikul tekib mlu lhedaste inimeste kohta ja ta hakkab vrastama. Otsustavalt mjutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. Thtis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma eripra ja arengutempo. *maimikuiga-(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub. Mistab teiste knet ja rgib pikka soravat juttu, olles vimaline kujutlusmngudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek on olulisim maimikuea lesanne. *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad
Kuna lapse fantaasiates seondub haigus karistusega, siis tuleb kinnitada, et tema ei ole oma haiguses sdi. Et lapsel ei tekiks haiglas ksijmishirmu, siis tuleb alati leppida kokku koosolemise aeg. ksiolekut leevendavad lapse jaoks armsad asjad. Kuna laps ei oska oma tundeid tiskasvanute kombel vljendada, siis teeb ta kik selleks, et ise stressist le saada. Ta vib pikka aega vaikida vi kva hlega nutta. Neljandal eluaastal pib laps mistma oma diagnoosi thendust. Ta teeb seda peamiselt lhedaste kitumisviisi phjal kuid eitab tielikult vimalust, et tema viks lakata elamast oma pere keskel. Kui vanemad vi petajad hakkavad lapsega surmast rkima, tuleks varuda vestluseks palju aega. Lapsele peab andma vimaluse ksida oma seisundi kohta teda huvitavaid ksimusi ja kindlasti tuleb neile anda tepraseid vastuseid, lhtudes lapse vanusest ja arengust. Mingil juhul ei tohi kasutada arusaamatuid vljendeid ja terminoloogiat. Last vib
annaabi.ee 
