erinevad keeled kujundavad erineva reaalsuse eesti keel loob teistsuguse reaalsuse kui vene keel keeles ei ole ideid ega helisid mis oleks eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi vaid ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused mida süsteem väljastab on võimalik ette kujutada tervet teadust märkidest, mis puudutab inimtegevuse kõiki sfääre. tema ideed kandusidki õige varsti üle antropoloogiasse. 1908...2009. levistrauss : pmst tegeleb selle uurimisega, milline on kogu kultuuri langue, milline on kultuuri keeleline struktuur : kirjutas palju ja paljude arvates ebaühtlaselt. müüdid ilmutavad ennast meile väga heterogeenselt, aga nende sisemine loomus on homogeenne. müütide levimine on omamoodi müstika : kuidas tuhkatriinu lugu on levinud aasiast norrani. eristab müteeme : saavad tähenduslikuks ainult siis, kui me saame neid tähenduslikena ära tunda. toetub binaarsetele opositsioonidele
selgub teisega ühinedes *vertikaalne (paradigmaatiline) telgt ähendus selgb siis, kui me asendame ühe sõna teisega *keel, mida me ei räägi selleks, et peegeldada reaalset maailma *keel paneb kokku meie reaalsuse, paneb selle kokku, kujundab selle *keeles ei ole ideid või helisid, mis oleksid eksisteerinud enne ligvistilist süsteemi *on ainult idee ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem kajastab *FdeS on v õimalik terve teadus märkidest semioloogia Claude LeviStrauss (19082009) 40 *kultuur kui nähtus *strukturalismi piirid ja kasutamine *3 tegevussfääri, mis teda inspireeridsid strukturalistlikku meetotodit kasutama: a. marksism Marxi loogika oli suueresti strukuralistlik ( mis iganes ka inimsuhetes ei toimuks, selle all on varjus majanduslikud suhted, strukuuriline loogika, marksism matrjalistliku, CLS mitte) b. Freud kaootiline, mitmekesine maailm neuroosidest jne avastas struktuuri >Mina (ego) >Ülimina (superego) >Miski (ID)
mis võimaldab teateid saata. Strukturalistlik mõtlemine: Humanitaarteadustest algamas uus periood: strukturalism. 50varajaste 80ndateni. domineerib peaaegu kõigil humanitaaraladel. Sel perioodil tuntuks saanud vene folklorilisti Vladimir Propp teooria muinasjuttude skemaatilisusest. Uuris läbi vene muinasjutte: jõudis järeldusele, et kõik järgivad ühte sama struktuuri, kui teha teatud üldistusi. Kui minna piisavalt üldisele tasandile, siis jõuame sõltumatu tausta struktuurini. LeviStrauss: kreeka müüdid: müütide skeemid, laiendanud seda lähenemist väljaspoole narratiivseid materjale: nt. osutada kuidas strukturalistikku mõtlemist võib rakendada rahvaste juures kehtivate sugulussuhete skeemide analüüsiks. Todorov: tees lugude grammatikast. analüüsinud läbi suure hulga narratiivset materjali, dekameroni novellide grammatika, kriminaal romaanidel. Tema väide: sarnande Proppi omaga. On olemas universaalne lugude grammatika. igasugune lugu on kõneakti
keelemärk koosneb tähistajast/tähistatavast ja nende suhe on arbitraarne ehk kokkuleppeline st. põhineb mitte olemusel vaid erinevusel. 1960ndatel pälvis kultuuriuurijate tähelepanu aga hoopis Saussure idee struktuurist. Strukturalism lammutas vana humanitaarteaduste arusaama subjektiivsuse fundamentaalsusest. Üksikisik on alati allutatud müütidele, sugupoolte suhetele, keele, narratiivi jt struktuuridele. Kuulsaim strukturalist on antropoloog Claude LeviStrauss, kes uskus, et kõik müüdid on taandatavad universaalsetele struktuuridele, mis mõjutavad meid alatedlikult samuti nagu me ei tea keelt tarvitades keele toimimise reegleid, ei adu me ka meid moodustavaid struktuure. Nende paljastamine ehk lahtikoorimine ongi teaduse ehk strukturalismi ülesanne.Struktuure otsisid ja avastasid ka mitmed kirjandusuurijad N. Frye, vene formalistide koolkond, psühhoanalüüsis võib vastena näha Jungi.
annaabi.ee 
