Bakteritest tehakse ka ravimeid,vitamiine ja vaktsiine. 25. Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur 26. Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise (difteeria- piisknakkus, salmonelloos- saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus- sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28
Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist. Seeme areneb viljastatud seemnealgmeist. 11.Nimeta viljade ja seemnete levimisviise. Kirjelda tuule abil levivaid vilju/seemneid ja loomade abil levivaid vilju/seemneid. (86-87) Viljad ja seemned levivad tuulega, loomade kaudu ja on olemas ka iselevivad paiskviljad. Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed. Loomade abil levivad viljad/õied on eredavärvilised, lihakad ja nende seemned on tugevakestalised. Viljad või seemned võivad olla õlirikkad. Osad taimed haakuvad ka loomale karvkattesse. 12
Bakterite tähtsus inimese elus? 25. Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? 26. Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. 27. Nimeta ja kirjelda bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise. 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus?
ainete liikumisega taimes; 6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. Õppesisu: Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga
y analüüsib munaraku viljastamise protsessi mõjutavaid tegureid; y hindab erinevate rasestumisvastaste meetodite sobivust raseduse vältimiseks; y võtab vastu põhjendatud otsuseid rasestumise otstarbekusest tuginedes teaduslikele, ma- janduslikele, seadusandlikele ja eetilistele aspektidele; y analüüsib abordi tegemise põhjendatust tuginedes teaduslikele, majanduslikele, seadus- andlikele ja eetilistele aspektidele; y selgitab enamesinevate suguelundkonna ja suguhaiguste levimisviise ja neisse haigestumi- se vältimise võimalusi; y selgitab olulisemaid muutusi inimese arengus sünnist surmani; y võrdleb kliinilise ja bioloogilise surma tunnuseid; y analüüsib meeste ja naiste keskmise eluea pikkuse erinevusi ja põhjusi eri riikides; y selgitab inimese hingamise ja südametegevuse taastamiseks vajalike elustamisvõtete ra- kendamist; y uurib arvutimudelite abil valikuliselt refleksikaare toimimist, südame tööd, nägemisaistin-
annaabi.ee 
