füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Primaarseks suktsessioonks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Produktsiooniefektiivsus- ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne.
populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldud sugude ja vanuseklasside kaupa eraldi. Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. · Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. · Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu.
sageli populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldud sugude ja vanuseklasside kaupa eraldi. Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu
3. Kahaneva populatsiooni iive on negatiivne. Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber (normaalses populatsioonis) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised või aperioodilised. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed» hulgipaljunemised. Populatsiooni suurenemises seisval populatsioonil on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus, sest sellise populatsiooni korral on tõenäoline invasioon teistesse elupaikadesse, nad suurendavad areaali, katkestavad ruumilise isolatsiooni. Suurem osa taime ja loomaliike suudab anda ja saada palju rohkem järglasi, kui loodusesse mahub. Kui kõigist suvel maha langevaist kaseseemneist kasvaksid kased, oleks maa varsti täidetud ainult siin kasvavate kaskedega. Inimene on liik, kes võrreldes teiste liikidega
Eristatakse kolm p. võimalust: kasvav populatsioon (iive positiivne), kahanev populatsioon ja stabiliseerunud populatsioon (polulatsiooni arvukus an dünaamilises tasakaalus esinevad populatsioonilained). Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Preadaptatsioon biosüsteemile kasulik funktsionaalne iseärasus, mis on olemas enne süsteemi sattumist sellesse keskkonda, kus see kasulikuks osutub. Primaarproduktsioon algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis