Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas.
Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock- kantaati: ,,Ilus maa" ja ,,Taevas ja maa" solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile. Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi. Poplauludest tuntuimad on ,,Raagus sõnad", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Ühes väikses Eesti linnas".
kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis oli algselt instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Tuntumad temaatilised laulud olid "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt. Bossanovaviisidest oli "Palus pohli punetab" ja "Kui käes on jaanipäev". Eestimaa-hõnguline hill-billy kõlab lauludes "Hobused" ja "Meremuinasjutt". Bluusi ja soul'i elemente on lauludes "Päeva lõpp" ja "Kes kuuleb ja näeb". Ta kirjutas oma poja Tõnu Naissooga muusikat ka filmile "Viimne reliikvia".
Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatsiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde.
Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" , mida on interpreteerinud paljud eesti, vennasvabariikide ja välismaa dzässmuusikud. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis, tõsi küll, oli algvariandis instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Esitamisvääriliseks arvati see kümmekond aastat hiljem. Helilooja esimesed laulud olid dzässilikud. Isegi temaatilistes lauludes, nagu "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt, kasutas ta dzässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed. Oli periood, mil ta vaimustus Yves Montand'I kunstist ja kirjutas terve rea portreelaule,
Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno Naissoo maloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt, mida on interpreteerinud paljud eesti, vennasvabariikide ja välismaa dzässmuusikud. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis, tõsi küll, oli algvariandis instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Esitamisvääriliseks arvati see kümmekond aastat hiljem. Helilooja esimesed laulud olid dzässilikud. Isegi temaatilistes lauludes, nagu "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt, kasutas ta dzässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed. Oli periood, mil ta vaimustus Yves Montand'I kunstist ja kirjutas terve rea portreelaule. Hinge lähevad ta estraadiromansid
ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 19722009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. 12. Valter Ojakäär `` Eesti lemmiklaulude tekkelood. Sada laulu Karl August Hermannist kuni Rein Rannapini.`` (2012) - Igal laulul on oma tekkelugu. Valter Ojakäär on saanud eesti levilaulu käekäiku jälgida ligi kaheksa aastakümmet. Autoril ei olnud kerge teha lauluvalikut: mida võtta, mida jätta. Meie laulupärand on rikas, ent pole ju ühelgi laulul küljes lemmiku silti. Sada Eestis lauldavat üldtuntud laulu, mis sõelale jäid, on antud ajalises järjestuses, enne vanemad, siis uuemad. Alustuseks sobis Karl August Hermanni laul ,,Süda tuksub tuks-tuks-tuks". Raamatus annab autor põneva
annaabi.ee 
