1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem võimalus kasvada. Pinnamood on suhteliselt mägine, mille tõttu on palju mäetaimestikku ja põõsastikke 4. Metsade kasutusalad Toormaterjalina saab kasutatada vaid mitte väga suure kõrgusvööndi puid
Ceratonia siliqua nimelise puu seemnete massi kaaluühik ja kõlab üsna sarnaselt sõnaga ,,karaat", mis oli kasutusel Keskida kaupmeeste kõnepruugis. Tänapäeval kasutatakse karaati vääriskivide kaaluühikuna (1 karaat = 0,2 g). Kullaleiukohad: Kuld on üks vähestest elementidest, milline leidub looduses ehetükkidena. Tavaliselt on see minimaalsetes kontsentratsioonides laialipaisatud tahkekivimis. Keemiliste elementide maakoores levikualade tabelis on kuld 77ndal kohal, mis on ka selle kõrge väärtuse üheks põhjuseks. Kulla puhtuse mõõtühik · Briti karaadisüsteem Traditsiooniliseks puhaskulla mõõtühikuks on briti karaat. 1 briti karaat on võrdne 1/24 sulami massist. 24-karaadiline kuld (24K) on puhaskuld ilma mis tahes lisanditeta. Kulla kvaliteedinäitajate muutmiseks erinevatel eesmärkidel (näiteks kõvaduse suurendamiseks) valmistatakse erinevate lisanditega sulameid. Näiteks 18-karaadiline kuld
3 Kaldataimestik. Madalamatel kõrgustel on voolusängid on enamasti ääristatud puuliikidega nagu idaplaatan (Platanus orientalis), harilik oleander (Nerium oleander), mungapipar (Vitex agnus-castus) ning suurematel kõrgustel pajud (Salix sp.), sanglepp (Alnus glutinosa), ahtalehine saar (Fraxinus angustifolia), paplid (Populus sp.) jne. Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal on alltoodud tabelis. Liik Pindala 1000 ha Percent % A. Okaspuuliigid Nulg 543,3 16,17 Süüria mänd (Pinus halepensis), eldari mänd (Pinus brutia) 567,7 16,90 Must mänd 281,7 8,39
mootorsõidukitega ka märkimisväärne surve kaitseala teedele, mistõttu peeti kaitsekorra väljatöötamisel põhjendatuks piirata mootorsõidukite kasutamist alal. Samuti on metsade majandamisel on otsene ning enamasti negatiivne seos kaitseala kaitse- eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide seisundi säilitamisega, kuna enamasti kaasneb piiranguteta või väheste piirangutega metsa majandamisel väärtuslike liikide ja koosluste kadumine või nende levikualade vähenemine. Seetõttu on seatud ranged piirangud kaitsealametsade majandamisele. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Nii välditakse liigset reostust ning metsatulekahjude oht väheneb, kui inimesed vaid õigete tingimustega kohtades lõket teevad. Vanema näitena tugevast inimmõjust võib tuua Jussi nõmme, mille ainulaadne looduskooslus
annaabi.ee 
