Lainepikkus vabas ruumis kiirus [m/s] sagedus [Hz] lainepikkus [m] Vf 300050000 8500000000 0,0353 Levikiiruse sõltu 300000000 10000000000 0,03 299000000 13000000000 0,023 vabas r 300800000 16000000000 0,0188 302000000 Levikiirus [m/s] 300000000 Lainepikkus lainejuhis mõõdetud 298000000 kiirus [m/s] sagedus [Hz] lainepikkus [m] 7 8 9 Vf 476000000 8500000000 0,056 380000000 10000000000 0,038 364000000 13000000000 0,028 352000000 16000000000 0,022 Levikiiruse sõltu
.....................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 8Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 2 1 50m kaabli bittide arv Lähteülesanne: IEEE 802,3 (Ethranet) 10BASE-T kaablis on signaali levikiirus võrdne 70% valguse kiirusest. Maksimaalselt mitu bitti mahub 50 meetri pikkusesse kaablisse? Ehk mitmendat bitti hakkab kaabli ühes otsas asuv terminal edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa? Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s)
levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumised. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik component, taastatakse moduleeriv võnkumine, nii töötab TV. Telefoni side:valguskaabli abil,milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seega on elektromagnetlaine ristlaine, levikiirus lähedane kiirusele vaakumis c = 108 m/s. Lainete levikiirus v oleneb keskkonna elektrilistest ja magnetilistest omadustest. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale Moduleerimine-raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine.Resonants vastuvõtjas-
Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena. Objekt avastatakse siis, kui kiire (antenni) pöörlemisel osutub kiir suunatuks objektile, sest ühtlases keskkonnas, milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna. Objekti kauguse saab määrata aja t põhjal, mis kulub impulsi väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on
s.o. = 0,45 119.Leiame valliga piiratud mahuti korral LKV LK = 14 * 0,45 = 6,3 km 120.Leiame tervist kahjustava õhu levikauguse tuule kiirusel 3 m/s LKV = 6,3 : 1,5 = 4,2 km 121.Leiame saastatud õhu levi kiiruse, kui 1m kõrgusel oli tuule kiirus 3 m/s (X < 10km) a. Eriversiooni ja tuule kiiruse korral (U) 3 m/s on saastatud õhu tegelik levikiirus U = 6 m/s 122.Leiame riski arenemise kiiruse (t) ja o.o. tegutsemiseks jääva aja t2 t1= x : U =360 : 6 = 60s t4 - siseinfo t2= t1 t t2= 60 15= 45s t3 = t2 t4 123.Määrame saastumisvööndi võimaliku laiuse (sh o.o. piirkonnas) Lin = 0,09 * LKV = 0,09 * 4,2 = 0,378 124.Arvutame evakueerimiste pikkuse (LE) o.o. L/L1=LK/X , L1 = L*X/ LK LE= ½ 17.10. 1945 sai alguse tuumaenergeetika küsimus.
ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2. Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid (aferentsed ja eferentsed): Somaatiline: Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju
annaabi.ee 
