· koekahjustus (hüpoksia, põletus, operatsioon jt); · kooma, ureemia, tokseemia, eklampsia; · äge verejooks, äge hemolüüs; · vastsündinud, lapsed, eakad, rasedus; · füsiliine koormus, stress, valu; · kõrge või madal keskkonnatemperatuur, päikesekiirgus; · suitsetamine. Valgeliblede haigused on nt leukeemia ja müeloom. Neid tuntakse ka verevähi nime all. Mõlema peatamiseks kasutatakse keemiaravi. Noorematel tehakse ka luuüdi siirdamist. Leukeemiad on vereloomesüsteemi kasvajad, mida iseloomustab leukotsüütide kontrollimatu areng luuüdis, põrnas, maksas ja lümfisõlmedes. Leukeemiate korral on leukotsüütide hulk tõuseb 50 80 x 10 9 / l. Selline areng võib tekkida luuüdi igas rakuliinis ja igas raku küpsemisstaadiumis. Kasvajarakk küpseb ainult ,,blasti" staadiumini. Leukeemia 3 haiguspilti: · Äge leukeemia: äge lümfoidne ja äge müeloidne leukeemia. · Krooniline müeloidne leukeemia.
puudulikkusest tingitud infektsioonid. Leukeemia puhul toimub kontrollimatu (vähitaoline) leukotsüütide medullaarne ja enamasti ka ekstramedullaarne vohamine. Enamik neist suurel hulgal produtseeritud rakkudest on lõplikult diferentseerumata ning nad pole võimelised täitma oma füsioloogilisi funktsioone. Leukeemia tekkepõhjused inimesel pole teada (veistel leukoos viiruslik). Leukeemia vorme eristatakse leukeemiliste rakkude tekkekoha ja kulu järgi: 1. lümfaatilised leukeemiad müeloidsed leukeemiad 2. ägedada leukeemiad kroonilised leukeemiad paraproteineemilised hemoblastoosid Anioonide ja katioonide suhe- Katioonide ja anioonide sisaldus sõltub plasma pH-st, kontsentratsioonist ja seotusest valkudega filtratsioonile alluvad vaid vabad ioonid. Kehavedelikud on elektroneutraalsed, nendes olevate katioonide ja anioonide laengute summad on võrdsed. Ketoneemia ja ketokehad-
reguleerivad. Kasvajate teke ja areng. Healoomulise ja pahaloomulise kasvaja erinevus. Healoomuline kasvaja lokaliseerub ühes piirkonnas (nt juhas), halvaloomulise kasvaja rakud liiguvad juhast välja. Healoomuline kasvaja ei tungi teistesse kudedesse ega anna metastaase, mis esinevad vähi korral. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad Kasvajarakkude klonaalne evolutsioon. Mutatsiooni tagajärjel suureneb mingi ühe raku jagunemisvõime või väheneb tõenäosus tema surmaks. Selliste rakkude järglased annavad kasvajarakkude klooni, mis on altimad uute mutatsioonide tekkeks. Kontaktinhibitsiooni puudumine vähirakkudel.
110. Healoomulise ja pahaloomulise kasvaja erinevus. Healoomuline kasvaja ei tungi teistesse kudedesse ega anna metastaase. Tavaliselt väike ja lokaliseeritud. Vähirakud ei allu normaalselse rakkudele omasele rakujagunemise ja kasvu kontrollile ning koloniseerivad teisi kudesitd (metastaseeruvad) 111. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad 112. Mis on kontaktinhibitsioon? Kontaktinhibitsioon normaalsetes vs kasvajatakkudes. Kontaktinhibitsioon – rakujagunemine peatub, kui tassi pind on ühtlaselt tassil. Normaalsed rakud lõpetavad jagunemise kui tass on täis, vähirakud ei lõpeta, neil puudub kontaktinhibitsioon ja nad jätkavad kasvamist ning tekivad transformeerunud rakud. 113. Mis on metastaas
annaabi.ee 
