Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib asendada koliini letistiini sünteesil, leevendab B12, folaadi defitsiiti • Ravi NASH sündroomi puhul • Homotsüsteiini vähendamine - SVH • http://www.nature.com/ajg/journal/v9 6/n9/full/ajg2001638a.html#fig1
Maksa funktsioon Maks paikneb paremal roidekaare taga. Normaalselt maks ei tohiks roidekaare alt välja ulatuda, põletiku tõttu turse tõttu võib olla, teeb valu siis ka. Maks on kõige suurem nääre, mis inimesel on, aga tema funktsioonid on väga mitmekesised, mitte ainult kui näärmel, vaid ka ainevahetuse seisukohast mitu ülesannet. Funktsioonid: 1) Välissekretoorne funktsioon sapi funktsioon, maks produtseerib sappi; sapp koosneb sapihapetest ja nende sooladest, letsitiinist, anorgaanilistest ainetest HCO3 ja sapipigmente, mis annavd sapile iseloomuliku kuldkollase värvuse. Kuldkollane värvus asendub sapipõies rohelisega. Sapivärvust mõjutab pigment bilirubiin. Bilirubiini sisaldavad punalibled, kui need on oma eluea täis saanud, siis lagunevad põrnas (osad maksas), ja nendes sisalduv bilirubiin läheb sappi. Sapp koguneb maksast söömise vaheaegadel sapipõide, kus ta muutub kontsentreeritumaks
letsitiini. (Suitsu, 2004) 9 3. SOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti sokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad sokolaaditüübid 3.1. Tume sokolaad Tume sokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja maitse esiletootmiseks lisatavast vanilliinist. Sokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltub oamassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Küpsetistes kasutatakse tavaliselt poolmagusat tumedat sokolaadi kakaosisaldusega kuni 50%. Tumeda sokolaadi kakaosisaldus võib ulatuda isegi üle 90%. See sokolaaditüüp on tervisele kõige kasulikum ja seda eelkõige kõrge kakaosisalduse tõttu. (Kubo, 2010) Joonis 4. Tume sokolaad
letsitiini. (Suitsu, 2004) 3. ŠOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti šokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad šokolaaditüübid 3.1. Tume šokolaad Tume šokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja maitse esiletootmiseks lisatavast vanilliinist. Šokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltub oamassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Küpsetistes kasutatakse tavaliselt poolmagusat tumedat šokolaadi kakaosisaldusega kuni 50%. Tumeda šokolaadi kakaosisaldus võib ulatuda isegi üle 90%. See šokolaaditüüp on tervisele kõige kasulikum ja seda eelkõige kõrge kakaosisalduse tõttu. (Kubo, 2010) Joonis 4. Tume šokolaad 3.2
hoida munade keetmisega. Seda tuleb pidada meeles ka vedela või kuivatatud munavalge kasutamisel toiduvalmistamisel või dieedi eesmärkidel. Munavalges on ainult B-vitamiine; muud vitamiinid on munakollases, sest nad on rasvas lahustuvad. Seevastu on munavalges head mikroelementide proportsioonid. Munakollane Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiiine, tänu millele on suurepäraseks toiteallikaks. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvhapete hulka kuulub ka linoolhape; munakollane on selle kasuliku polüküllastumata rasvhappe tähtis allikas. Rasvhape on tähtis ka seetõttu, et inimene ise ei suuda seda toota. Munakollase rasvade hulka kuulub ka palju poleemikat tekitanud kolesterool. Kolesterool on sterool, mida leidub kõikides loomsetes rasvades, kuid ei ole taimedes. Munakollane sisaldab teoreetiliselt umbes 1500 mg kolesterooli 100 g munakollase kohta, mis teeb 4,5%
salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D- vitamiine (rasvas lahustuvad) ning munakollane on ka hea rasva ja mineraaliallikas. Munakoor - Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud ravimina tarvitama: nädalas üle päeva kerge noaotsatäis. Kasvav organism vajab 2-3 korda rohkem. Teatavasti hakkavad pärast 40.eluaastat inimese luud hõrenema ja on selleks hea
annaabi.ee 
